Leo IV (keiser)

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Leo IV Kasaar
Leo IV Kasaar
Leo IV & Konstantinos VI
Bütsantsi keiser
Ametiaeg
14. september 775 – 8. september 780
Eelnev Konstantinos V
Järgnev Konstantinos VI,
Isikuandmed
Sünniaeg 25. jaanuar 750
Surmaaeg 8. september 780
Abikaasa Irene
Vanemad

Konstantinos V,

Irene
Lapsed Konstantinos VI

Leo IV Kasaar kreekapäraselt Leo (kreeka keeles: Λέων Δ΄ ὁ Χάζαρος (Leōn IV ho Khazaros); 25. jaanuar 7508. september 780) oli Bütsantsi keiser aastatel 775 - 780. Tema isa oli keiser Konstantinos V ja ema keisrinna Irene (Tzitzak).

Ta kuulutati kaaskeisriks juba 751. aastal ning ta abiellus Ateena Ireenega 768. aastal. Konstantinos V suri 14. septembril 775. aastal kampaania ajal Bulgaaria vastu ning Leost sai ainuvalitseja.

Valitsemine[muuda | muuda lähteteksti]

Leo oli Konstantinos V poeg esimesest abielust kasaaritari Irenega. Siit ka sageli esinev Leo hüüdnimi Kasaar. Ta sündis 750. aasta 25. jaanuaril ning temast sai isa kaasvalitseja alates 751. aasta talvest. Vähemalt formaalselt juhtis Leo keisririiki juba paarikuise imikuna.[1]

Leod peetakse üldiselt nõrgaks valitsejaks. Tema valitsemisaeg oli tunduvalt rahulikum kui tema isal ja vanaisal. Teisest küljest kestis ka Leo võimulolek eelkäijatega võrreldes lühemat aega - vaid viis aastat. Seda, et Leo IV ajal olevat vaibunud isegi pilditüli, on seletatud keisri üldise apaatiaga ning huvi puudumisega ümbritseva vastu. Vaatamata sellele, et ikoonivaenulikkus oli jätkuvalt ametlikuks doktriiniks, ei kiusatud siiski ka selle suuna vastaseid. Ühele osale Leo isa ajal pagendatud munkadest anti isegi luba tagasipöördumiseks. Seda keisri sammu on seletatud ka asjaoluga, et tegelikult ajendasid omal ajal Leo III alustama ja Konstantinos V jätkama võitlust pühapiltidega mitte niivõrd sügavad usulised kaalutlused, kui nende taga olevad otsesed majanduslikud huvid. Nimelt olid kloostrite kätte kuhjunud tohutud maad ja varandused ning ainuüksi munkade hulk oli tõusnud ligikaudu 100 tuhandeni. Võrdlusena võib näiteks öelda, et 1907. aastal oli Venemaal munki tunduvalt vähem – ligikaudu 40 tuhat. Kiriku rikkuste kättesaamiseks olevatki Leo III alustanud ja Konstantinos V jätkanud niivõrd radikaalset reformi.[1]

Keisrinna Irene

Leo leigus usuküsimustes võimaldas pühapiltide austajatel vargsi ja tasapisi taastada oma positsioone. Kuid keisri ükskõiksus ümbritseva maailma vastu ei tähendanud seda, et tal poleks tulnud kokku puutuda tõsiste probleemidega. Näiteks 776. aasta kevadel sepitsesid keisri kaks nooremat venda vandenõu. Kuid see paljastati ja keisri vennad saadeti välja. Järgmisel, 777. aastal põgenes mässajate eest Konstantinoopolisse Bulgaarias valitsenud khaan, keda võeti erakordselt soojalt vastu. Ta pandi isegi paari keisrinna ühe lähedase sugulasega. Nii sai põgenenud ja keisrile isiklikult tänulikku khaani kasutada võitluses teiste pretendentidega naaberriigi troonile. Omavaheline võimuvõitlus Bulgaarias aga tähendas Bütsantsile rahulikku olukorda piiril. See võimaldas keisril alustada sõjategevust teisel rindel araablaste vastu. Selleks koguti ligikaudu 100-tuhandeline sõjavägi, millel õnnestuski anda moslemitele mitu tõsist lööki.[1]

Leo IV kõrval mängis väga suurt osa tema kreeklannast abikaasa, keisri ema nimekaim Irene. Irene mõjuga on ilmselt seletatav ka võrdlemisi salliv suhtumine ikonoduulidesse keisri valitsemisaja alguses. Keisrinna Irene ise oli pühapiltide pooldaja ning just nimelt tema käsul ilmusid ikoonid vargsi tagasi isegi paleesse. Keisrinna eeldatav soosing andis tuult tiibadesse ka Leo vastastele. Nii sündis keisri vastu mitmeid vandenõusid järjestikku. Need küll paljastati õigeaegselt, kuid nende loogiliseks tagajärjeks oli see, et varem leebe keiser alustas nüüd pildikummardajate tagakiusamisi ning mitmed neist saadeti maapakku. Kuna ka keisrinna oli pühapiltide pooldaja ja tema magamistoas avastati kaks ikooni, siis keisri käsul ta kõrvaldati paleest.[1]

Kuidas abikaasade suhted oleksid edasi arenenud, on raske oletada, sest 780. aasta 8. septembril Leo IV ootamatult haigestus ja suri. Varem igati terve mehe nii äkiline surm tekitas sedamaid kuulujutte, et keiser mürgitati, ning ühe tõenäolise kahtlustatavana võis selle taga olla ka põlu alla sattunud keisrinna. Pühapiltide austajate väidetel polevat aga keisrinnal Leo surmaga mingit seost. Surm oli nende arvates Leole hoopis jumalikuks karistuseks. Nimelt olevat meeletult vääriskive jumaldav keiser võtnud patriarhi loata Hagia Sophia katedraalist keisrikrooni, et imetleda vääriskivide sära. Selline vääritu teguviis saigi Jumala poolt rängalt karistatud ning keiser suri. Tänapäeval arvatakse tema surmapõhjuseks olevat tuberkuloosi.[1]

Eelnev
Konstantinos VI
Bütsantsi keiser
14. september 775 - 8. september 780
Järgnev
Konstantinos VI

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 David Vseviov (2004). Bütsantsi keisrid. Valitsejad pupuris. Tallinn: Kunst. Lk 181-183.