Lembit Tähepõld

Lembit Tähepõld (kuni 10. märtsini 1937 Lembit Sternfeld; 27. märts 1929 Vana-Kuuste vald, Tartumaa – 30. aprill 1995 Tartu) oli eesti meditsiiniteadlane, biokeemik.

1953. aastal lõpetas ta Tartu Riikliku Ülikooli ja asus tööle TRÜ biokeemia kateedri õppejõuna. 1957. aastal sai ta TRÜ-s meditsiiniteaduste kandidaadi kraadi väitekirjaga "Процессы образования и связывания аммиака в печени и мозгу в зависимости от возбуждения и торможения центральной нервной системы при длительном действии снотворных".

1963. aastast oli ta Tartu Riikliku Ülikooli bioloogilise keemia kateedri juhataja. Aastatel 1965–1969 oli ta arstiteaduskonna teadusprodekaan.

1975. aastal kaitses ta TRÜ-s meditsiiniteaduste doktori kraadi väitekirjaga "Участие обратимого амидирования белков мозга в метаболизме аммиака и его токсичности". 1978. aastast oli ta biokeemia kateedri professor, 1993. aastast Tartu Ülikooli biokeemiainstituudi juhataja, 1995. aastast emeriitprofessor.

Tema uurimisteemade hulka kuulusid uinutite toime aju ainevahetusse, ajukoe ja seedenäärmete lämmastikuainevahetus, ensüümisüsteemid ja adenosiintrifosfataas.

Aastatel 1979–1989 oli ta Eesti Biokeemia Seltsi president. Ta oli ka NSV Liidu Üleliidulise Biokeemia Seltsi Kesknõukogu liige.

Ta on maetud Tartus Raadi kalmistule.

Tunnustus

• 1977 Eesti NSV teeneline teadlane