Lembit Rägo

Allikas: Vikipeedia

Lembit Rägo (sündinud 19. veebruaril 1955 Tartus) on Eesti arstiteadlane ja farmakoloog.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Lembit Rägo lõpetas aastal 1973 Tartu 2. Keskkooli, 1979 Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonna ja 1982 farmakoloogia kateedri aspirantuuri; meditsiinikandidaat (1983, TÜ), väitekiri "Сравнительная фармакологическая характеристика некоторых производных гамма-аминомасляной кислоты"; meditsiinidoktor (1991, Kuopio Ülikool), väitekiri "Regulation and location of peripheral benzodiazepine binding sites". Täiendanud end Itaalias, Soomes, Rootsis ja Norras, lektorina USA-s, Soomes ja Rootsis. Oli 1982–1984 TÜ farmakoloogia kateedri assistent, 1984–1986 vanemõpetaja, 1986–1992 dotsent, 1994–1997 erakorraline professor, 1992–1994 ja 1997–1999 farmakoloogia instituudi kliinilise farmakoloogia korraline professor, 1991–1993 Eesti Ravimikeskuse direktor, 1993–1999 Ravimiameti peadirektor, 1989–1999 ka sotsiaalministeeriumi farmakoloogianõunik, 1999-2013 Genfis Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ravimite kvaliteedi ja ohutuse koordinaator ning aastast 2013 kuni 2016 samas uue suure ravimite ja tervishoiutehnoloogiate regulatsiooni allüksuse (Regulation of Medicines and other Health Technologies) esimene juht (direktor). 2016 Genfis Rahvusvaheliste Meditsiiniteaduste Organisatsioonide Nõukogu (Council for International Organizations of Medical Sciences - CIOMS, www.cioms.ch) peasekretär. Eesti Farmakoloogia Seltsi esimees 1996–2000.[1] 2000-2016 WHO esindaja rahvusvahelisel inimesel kasutatavate ravimite registreerimise tehniliste nõuete harmoneerimise konverentsil (The International Council for Harmonisation of Technical Requirements for Pharmaceuticals for Human Use - ICH), aastast 2016 CIOMS esindajana.

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Uurimisvaldkond: stressi- ja psühhotroopsed ravimid, ängistust vähendavate ja rahustavate ühendite toimed, ravimite regulatsioon ja ravimipoliitika. Üle 120 teadustrükise, neist 10 monograafiat.[1]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema isa oli Kaljo Rägo, vanaisa matemaatikaprofessor Gerhard Rägo, vanaema keemik dotsent Natalie Rägo.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Variation in behavioral response to baclofen: correlation with benzodiazepine binding sites in mouse forebrain (kaasautorid J. Harro, R. Kiivet). // Naunyn-Schmiedebergs Arch. Pharmacol. 333 (1986) 3
  • 3H-Ro 5-4864 binding sites in the nucleus of rat lymphocytes (kaasautorid A. Adojaan, R. Masso). // European J. Pharmacol. 187 (1991) 3
  • Regulation and location of peripheral benzodiazepine binding sites. Kuopio, 1991
  • Farmakoteraapia käsiraamat arstile (kaasautor). Tartu, 1995
  • Debrisoquin and S-mephenytoin hydroxylation polymorphisms in a Russian population living in Estonia (kaasautor). // European J. Clin. Pharmacol., 53 (1997) 3–4
  • Differential effects of melanocortin peptides on ingestive behaviour in rats: evidence against the involvement of MC(3) receptor in the regulation of food intake (kaasautor). // Neurosci. Lett. 283 (2000), 1
  • Global Disequilibrium of Quality. // Pharmaceutical Quality. Davies Health Care International Publishing, Illinois, US, 2004
  • Pharmacogenetics. Towards Improving Treatment with Medicines (kaasautor). CIOMS, Geneva, 2005.
  • Regulatory framework for access to safe, effective quality medicines (kaasautorid H. Sillo, E. 't Hoen and M. Zweygarth). // Antivir Ther. 2014;19 Suppl 3:69-77. doi: 10.3851/IMP2902. Epub 2014 Oct 13. Review.
  • Essential medicines for universal health coverage (kaasautorid Wirtz VJ, Hogerzeil HV, Gray AL, Bigdeli M, de Joncheere CP, Ewen MA, Gyansa-Lutterodt M, Jing S, Luiza VL, Mbindyo RM, Möller H, Moucheraud C, Pécoul B, Rashidian A, Ross-Degnan D, Stephens PN, Teerawattananon Y, 't Hoen EF, Wagner AK, Yadav P, Reich MR. Lancet. 2017 Jan 28;389(10067):403-476

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • EE 14, 443
  • Album professorum Universitatis Tartuensis anno MCMXCVIII. Trt, 1998, 25
  • Tartu Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1981–1995 (käsikiri), 155
  • Tartu Ülikooli Kliinikum 200. Trt, 2004, 274
  • Tartu Ülikooli arstiteaduskond 1982–2007. Trt, 2007, 92–97, 353, 354.
  • Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013
Livre.png Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.