Lembit Krumm

Allikas: Vikipeedia

Lembit Krumm (20. juuli 1928 Kuressaare13. detsember 2016)[1] oli eesti tehnikateadlane, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1987).

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Lõpetas 1947. aastal Saaremaa Keskkooli ning 1952. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi. Aastatel 1953–1955 oli ta aspirantuuris Tomski Polütehnilises Instituudis. 1956. aastal kaitses ta Tomskis kandidaaditöö elektrisüsteemide statsionaarsete režiimide arvutusmeetoditest ning 1979. aastal kaitses doktoritöö energiasüsteemide kompleksse optimeerimise meetoditest, 1981. aastal anti talle professori kutse.[2]

1987. aastal valiti Lembit Krumm Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks energeetika alal. Ta kuulus akadeemia informaatika- ja tehnikateaduste osakonda. Oli Eesti TA energeetikanõukogu liige.

Krummi teadustegevus algas aastatel 1952–1959 TPI-s, Tomski Polütehnilises Instituudis ja Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu Elektrotehnika Instituudis, kus jõudis dotsendi kt ja laboratooriumi juhataja kohale. Aastatel 1959–1962 töötas ta Novosibirskis NSV Liidu TA Siberi osakonna Transpordienergeetika Instituudis ning 1962–1976 Irkutskis NSV Liidu TA Siberi osakonna Siberi Energeetika Instituudis laboratooriumi juhatajana. Seejärel kuni aastani 1990 oli ta NSV Liidu TA Siberi osakonna juhataja, töötades aastast 1981 ühtlasi ka Eesti NSV TA Termofüüsika ja Elektrofüüsika Instituudis (hiljem Eesti NSV TA Energeetika Instituut) osakonnajuhatajana ning tegeles Siberis loodud potentsiaali ületoomisega Baltikumi ja eriti Eestisse. [3]Alates 2004. aastast oli tema tegevus seotud elektrisüsteemide riikidevahelise ühenduse juhtimise alaste grandiprojektidega TTÜ elektroenergeetika instituudis.[2]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Lembit Krummi teadustöö olulisim aspekt oli alusepanemine elektroenergeetiliste süsteemide kompleksse optimaalse juhtimise teooriale ja meetoditele, vastava koolkonna loomine ja uurimissuuna juhendamine ning koordineerimine endises NSV Liidus sealsete TA-de kaudu. Ta uuris suurte energiasüsteemide funktsioneerimist ja rahvusvahelise teaduslik-tehnilise koostöö probleeme. Pärast Balti riikide taasiseseisvumist arendas Krumm nimetatud teooriat edasi turumajanduse tingimustes. Aastatel 1991-2000 oli ta Balti Energeetika Süsteemuuringute Assotsiatsiooni president ja tema teadustulemusi rakendati Balti elektrisüsteemide ühenduse Baltija optimaalses juhtimises suurte häirete tingimustes, samuti Balti energiasüsteemi ning Venemaa ja Valgevene energiasüsteemide koostöö korraldamisel.[2]

Lembit Krumm avaldas enam kui 200 teaduspublikatsiooni, sh 15 monograafiat. Ta oli üle 20 kandidaadiväitekirja juhendajaks.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1966 – NSV Liidu TA G. M. Kržižanovski nimeline preemia
  • 1986 – NSV Liidu riiklik preemia

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti ooperilaulja Hendrik Krummi vend.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Arhiivikoopia" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 21. detsember 2016. Vaadatud 14. detsembril 2016.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  2. 2,0 2,1 2,2 Lembit Krumm Eesti Teaduste Akadeemia kodulehel
  3. Eesti Teaduste Akadeemia liikmeskond II : 1938-1998. Tallinn, 1998, lk 58-59

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Eesti Teaduste Akadeemia liikmeskond II: 1938–1998. Tallinn, 1998, lk 58–59.
  • Margus Maidla. Särts tuleb koos energeetik Lembit Krummiga. – Teaduste Akadeemia – Eesti kollektiivne aju. Tallinn, 2014, lk 209–216.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]