Lembit Aaslav-Kaasik

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel räägib 1930. aastal sündinud veemootorisportlasest; 1985. aastal sündinud veemootorisportlase kohta vaata artiklit Lembit Aaslav-Kaasik jr

Water motorsports pictogram.svg Veemootorisport
Riik Flag of Estonia.svg Eesti
Continents.svg
Hõbe 2000 O-125 klass
16. koht 2005 O-125 klass
Europe continents black.svg
Kuld 2001 O-125 klass

Lembit Aaslav-Kaasik (sündinud 6. märtsil 1930 Tartus) on eesti veemootorisportlane.

Ta lõpetas 1971. aastal Tallinna Kalatööstusliku Merekooli. Ta töötas aastatel 1957–1996 Noorte Meremeeste Klubis.

Ta on valmistanud võidusõidupaate, eriti tuntud on ta võidusõidupaatide sõukruvide ehk vintide valmistajana.

Sportlasena[muuda | muuda lähteteksti]

Ta alustas veemotoga tegelemist 1957. aastal.

Ta tuli aastatel 1959–1987 30 korda Eesti NSV meistriks ning kuulus aastatel 1958–2005 Eesti NSV ja Eesti koondisse.

Ta sai Nõukogude Liidu meistrivõistlustel 5 kulda, 3 hõbedat ja 2 pronksi.

Ta võitis 2000. aastal O-125 klassi maailmameistrivõistlustel hõbemedali ning tuli samas võistlusklassis 2001. aastal Euroopa meistriks. Veel 2005. aastal osales ta 75-aastasena Tallinnas Harku järvel toimunud O-125 klassi maailmameistrivõistlustel ja sai 16. koha.

Rekordeid[muuda | muuda lähteteksti]

Ta on esimene eestlane, kes ületas vee peal kiiruse 100 km/h (1966, O-175 klass, 101,694 km/h).

Ta püstitas esimese eesti veemotosportlasena maailmarekordi (Lipetskis 1972, O-250 klass, 99,96 km/h, 10 miili sõit) ning mitmes võistlusklassis kokku 17 Eesti NSV ja Eesti ning 3 Nõukogude Liidu rekordit.

Treenerina[muuda | muuda lähteteksti]

Ta on töötanud treenerina 1958. aastast. Tema õpilasi: Maie, Ahto, Uku, Erik Aaslav-Kaasik ja Lembit Aaslav-Kaasik jr ning Vello Lehtma, Urmas Sepp, Urmas Mägi, Rivo Jõõras ja Alo Näks.

Tema õpilane Toomas Mets püstitas 1975. aastal maailmarekordi ja tuli 2005. aastal maailmameistriks.

Liikmesus[muuda | muuda lähteteksti]

Kuulunud Nõukogude mereväe klubidesse, ALMAVÜ-sse ja Eesti Vetelpäästeühingusse.

  • 1967–2007 Veemotoliidu juhatuse liige
  • 1991 Tallinna Veemotoklubi kommodoor

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema abikaasa aastatel 1957–1976 oli veemotosportlane Maie Aaslav-Kaasik. Nende pojad Ahto ja Uku on samuti veemotosportlased.

Tema teine abikaasa Eve Aaslav-Kaasik on samuti veemotosportlane, nagu ka nende pojad Erik ja Lembit.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]