Leila Pärtelpoeg

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Leila Pelmas)

Leila Pärtelpoeg (kuni 22. jaanuarini 1940 Li-Ester Brakel, kuni 1951 Leila Pelmas; sündinud 17. septembril 1927 Tallinn) on eesti sisearhitekt ja pedagoog, ajaloolise mööbli spetsialist.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Ta õppis aastatel 1934–1940 Tallinnas kolledžis, lõpetas 1946 Tallinna 8. keskkooli. 1946. aastast õppis Tallinna Polütehnilises Instituudis arhitektuuri erialal, lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI; teistel andmetel Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi) 1954.

Töötas aastatel 1954–1955 Tallinnas Kultuuriministeeriumi kunstimälestiste inspektorina, 1954–1961 oli ühtlasi NSV Liidu Kaubanduspalati Eesti filiaali reklaami- ja projekteerimisbüroos sisearhitekt (kujundas koos Salme Liiveri ja Maimu Pleesiga Tallinna jt Eesti linnade kauplusi ja kohvikuid). Aastatel 1961–1978 töötas Kaubandusministeeriumi projekteerimisbüroos KIPR (kujundas koos Väino Tamme, Allan Murdmaa ja Udo Umbergiga Tallinna restorane ja kohvikuid), 1961–1982 oli ühtlasi ERKI ruumi- ja mööblikujunduse õppejõud (1973. aastast dotsent).

Täiendas end 1965. ja 1967. aastal Soome arhitektide juures, aastatel 1968–1969 mööbliajaloo alal Leningradis Ermitaažis ja 1976–1977 Ida-Saksamaal ning 1993 ajalooliste interjööride alal Põhjamaade Ministrite Nõukogu stipendiaadina Taanis ja Soomes.

Kuulub 1958. aastast Eesti Arhitektide Liitu ja 1993. aastast Eesti Sisearhitektide Liitu.

1949. aastal tuli ta Eesti NSV meistriks slaalomis[1], on saanud ka muid medaleid Eesti NSV meistrivõistlustelt mäesuusatamises ja tennises.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Sisekujundusi[muuda | muuda lähteteksti]

Mõisad[muuda | muuda lähteteksti]

Ruhnu[muuda | muuda lähteteksti]

Juhtinud 1974–1982 Ruhnu hoonetes toonase riikliku kunstiinstituudi õppejõuna üliõpilaste mõõtmispraktikat, mõõtmised tellis Eesti NSV Riiklik Etnograafiamuuseum.

Loonud Ruhnu küla säilitamise kontseptsiooni (1975–1989) ja kujundanud Ruhnu muuseumi (1988, koos Marika Reintami, restauraator Mati Raali ja metallikunstnik Tõnu Lauguga). Ta on aidanud kaasa Korsi talu ja sinna Kihnu-Ruhnu mängude ajal koondatud muuseumi esemete säilitamisele.

Restoranid[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1960 Vana Toomas
  • 1969 Mündi baar
  • 1974 Nord

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema abikaasa oli suusataja ja sporditegelane Ilmar Pärtelpoeg. Nende tütred on ehtekunstnik Mari Pärtelpoeg ja sisearhitekt Kadri Tarbe.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]