Mine sisu juurde

Lehmakomm

Allikas: Vikipeedia
Lehmakommi sisu on veniv ja pehme, pind kõva ja krõbe.

Lehmakomm (poola keeles krówka 'lehmake') on 1920. aastatel Poolas tööstuslikku tootmisse jõudnud kompvekkide tüüp: pealt kõva, seest pehme ja veniv piimaiiris. Nimetuse on lehmakommid saanud nende ümbrispaberitel tavaliselt kujutatavate Holsteini tõugu lehmade järgi.

Feliks Pomorski võttis retsepti üle oma isalt, kes elas Žõtomõris, tänapäeva Ukrainas. Pomorski alustas lehmakommide tootmist Poznańis. Juba toona kasutas ta kommipaberite kujunduses mustavalgekirjusid lehmi. Kommid levisid üle Euroopa juba enne sõda. Teise maailmasõja ajal saatsid Saksa okupatsioonivõimud ta Varssavi lähedale Milanówekisse, kuhu ta viis üle ka tootmise. Sõja järel toodeti lehmakomme mitmes sotsialismiriigis, sealhulgas mitmel pool Nõukogude Liidus.

Kaks varianti lehmakommidest on lisatud põllumajandusministeeriumi koostatavasse Poola traditsiooniliste toitude nimistusse:

  • "Krówka Opatowska" ehk Opatówi lehmakommid – valmistatakse 1982. aastast, lõigatakse käsitsi, valmistatakse ja pakendatakse traditsioonilisel viisil Opatówis. Lisati nimekirja 7. veebruaril 2011.
  • "Krówka Szczecinecka" ehk Szczecineki lehmakommid – valmistatakse 1971. aastast Szczecinekis, lisati nimekirja 19. jaanuaril 2016.

Lehmakommide koostisse kuuluvad piim, suhkur, koorevõi ja vanilliin. Vahel lisatakse ka maitse- ja lõhnaaineid, mis annavad kommidele näiteks kohvi- või šokolaadimaitse. Lihtsa retsepti tõttu on neid võimalik valmistada ka kodustes tingimustes.

1997. aasta andmetel sisaldasid Poola lehmakommid 100 g kohta 76,1 g süsivesikuid, 10,7 g rasvu, 4,3 g valke, 97 mg naatriumi, 266 mg kaaliumi, 181 mg kaltsiumi, 130 mg fosforit, 19 mg magneesiumi, 0,062 mg tiamiini, 0,231 mg riboflaviini ja 0,15 mg niatsiini.[1]

Eesti variandid: Lehmake, Lehmakomm ja Mu-Muu

[muuda | muuda lähteteksti]

Eestis hakati lehmakommide tüüpi komme tootma 1971. aastal Rakvere Leivatehase Kunda tsehhis (hilisem Viru Leib) nimetusega "kompvek Lehmake".[2]

Kuni 2011. aastani oli tootevalikus ainult kahte sorti Lehmakest: klassikaline ja pähkliga. Klassikalised Lehmakese kompvekid valmistatakse toidulisanditeta, sealjuures iga kompvek pakitakse käsitsi.

2021. aasta seisuga toodetakse 36 sorti Lehmakest. Populaarsemad variandid on klassikaline Lehmake, Lehmake Vana Tallinna likööriga, Lehmake Sovetskoje Šampanskoje ja ploomiga, rummi-rosinamaitseline Lehmake, Lehmake mustsõstraga, piparmündi-laimimaitseline Lehmake Mojito, leiva-jõhvikamaitseline Lehmake, Lehmake Sierra Leone šokolaadiga jne.[3]

Tänapäeval on Eestis toodetav kompvek Lehmake originaaltoode, mis on kaitstud kaubamärgiga.[4] 2010. aastani kuulus kaubamärk OÜ-le MAREKOM INVEST, hiljem registreeriti see ümber Viru Kaubandus OÜ-le. Kaubamärk "Rakvere Lehmake" kuulub 2019. aastast UV Capital OÜ-le.[5]

Tartumaal Nõos valmistab 1990. aastate lõpust Lehmakomme AS Cautes[6], kes on 2001. aastal registreerinud[7] oma koorekommide turustamiseks kaks kaubamärki: nime Lehmakomm ja sinise kollaste laikudega lehma kujutise roosal kollaste lilleõitega paberil.[8]

Piimakomm Mu-Muu

[muuda | muuda lähteteksti]

Maalehe andmetel toodab Eestis umbes sama tüüpi komme ka AS Maris Gilden, kes erinevalt Eesti konkurentidest turustab oma kompvekke Mu-Muu rõhutatult sõnaga "Piimakommid".[9]

  1. Hanna Kunchanowicz i inni, Wartości odżywcze wybranych produktów spożywczych i typowych potraw, Warszawa: Wydawnictwo Lekarskie PZWL, 1997, lk 84–85, ISBN 83-200-2099-9.
  2. Ajalugu kompveki Lehmake kodulehel. Vaadatud 09.09.2023.
  3. Ajalugu kompveki Lehmake kodulehel. Vaadatud 09.09.2023.
  4. Ajalugu kompveki Lehmake kodulehel. Vaadatud 09.09.2023.
  5. Kaubamärgid "Lehmake" Patendiameti andmebaasis. Vaadatud 09.09.2023.
  6. Aktsiaselts Cautes Äriregistris. Vaadatud 09.09.2023.
  7. Kaubamärgi "Lehmakomm" registreerimise kanne Patendiameti andmebaasis. Vaadatud 09.09.2023.
  8. Väikeettevõte elustab nostalgilise Lehmakese tootmist Tööstusuudised.ee, 15.03.2009.
  9. Madis Must. Aus lehmakommitest | Millise riigi piimakommid maitsevad kõige paremini? Maaleht.ee, 11.02.2018.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]