Mine sisu juurde

Leer (Ida-Friisimaa)

Allikas: Vikipeedia
Leer

Vapp

Pindala: 70,1 km² (2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 35 663 (31.12.2022)[2] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid: 53° 14′ N, 7° 27′ E
Valla asend Leeri kreisis
Leer (Ida-Friisimaa) (Saksamaa)
Leer (Ida-Friisimaa)

Leer on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Leeri kreisis. Linna pindala on 70,30 km². 31. detsembril 2017 elas seal 34 226 inimest. Linn asub Leda jõe ääres, mis on Emsi lisajõgi, Hollandi piiri lähedal.

Linnal on raudtee- ja autokiirteeühendus Groningeni (Hollandis), Emdenisse, Bremenisse ja lõunasse (Rheine ja Ruhrimaa tööstuspiirkond).

Leer oli asula kaua enne, kui seda on ürikutes esmamainitud. Algselt asus linn meandril Leda Emsi suubumiskoha lähedal, mis on siiani kesklinn. Isegi kui Leer on umbes 30 km rannikust eemal, jõuab selleni suurte laevadega Emsi kaudu.

Ajalooline kuuluvus
Feste Leerorti riismed Leda suubumiskohas Emsi, 1453–1760

On palju jälgi piirkonna varajasest asustusest, sealhulgas tahumata ränikivist tööriistad, mis pärinevad umbes aastast 3200 eKr.

791. aastal ehitas Liudger esimese kabeli Ida-Friisimaal Leeri asula lääneserva, siis nimega Hleri ('paju'). Seda kabelit on kirjalikult esmamainitud aastal 850.

14. ja 15. sajandil oli Leer Ukena perekonna kodulinn; see oli sel ajal üks mõjukamaid Ida-Friisimaa pealikuperekondi. Linn sai kasu kaubandusest Hansa Liiduga, ja ehitati Leerorti linnus.

1508. aastal omandas krahv Edzard ametliku õiguse turgu pidada, millest sai alguse Gallimarkti traditsioon, mis nüüd on iga-aastane laat. 1744. aastal läks Ida-Friisimaa Preisi kuningriigile, mida siis valitses Friedrich Suur. Linnaõigus anti 1823. aastal George IV poolt, kes oli Hannoveri kuningas.

1854. aastal sai Leer ühenduse Hannoversche Westbahn raudteega, mis sel ajal ühendas Emdenit ja Rheinet Ruhrimaal. 1856. aastal ühendati Westbahn Kesk-Saksa raudteevõrku.

Erinevalt Emdenist kannatas Leer vähe liitlaste pommirünnakutes Teises maailmasõjas. Linna okupeerisid 28. aprillil 1945 Kanada väed.

1. oktoobril 1955 sai Leer iseseisva linna staatuse.

Märkimisväärsed hooned

[muuda | muuda lähteteksti]

Leer on traditsiooniliselt protestantlik linn ning seal on nii luterlikke kui ka kalvinistlikke kirikud. Saksa reformeeritud kiriku peakontor asub Leeris. Leeris on tavatult suurel hulgal ka väiksemaid religioosseid kogudusi, eriti baptiste, mennoniite, metodiste, adventiste ja mormoone. Isegi kui Ida-Friisimaa on peamiselt protestantlik piirkond, on Leeris väike katoliiklik kogukond.

Sõpruslinnad

[muuda | muuda lähteteksti]

Tuntud inimesi

[muuda | muuda lähteteksti]
Ubbo Emmius 1605. aasta paiku

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]