Leer (Ostfriesland)

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Vapp
Leeri paiknemine Leeri kreisis

Leer on linn Leeri kreisis, Alam-Saksimaal, Saksamaal. Linna pindala on 70,30 km². 31. detsembril 2017 elas seal 34 226 inimest. Linn asub Leda jõe ääres, mis on Emsi lisajõgi, Hollandi piiri lähedal.

Linnal on raudtee- ja autobahniühendus Groningeni (Hollandis), Emdenisse, Bremenisse ja lõunasse (Rheine ja Ruhrimaa tööstuspiirkond).

Geograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Leer oli asula kaua enne, kui seda esmakordselt ürikutes mainiti. Algselt asus linn meandril Leda Emsi suubumiskoha lähedal, mis on siiani kesklinn. Isegi kui Leer on umbes 30 km rannikust eemal, jõuab selleni suurte laevadega Emsi kaudu.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ajaloolised kuuluvused
Ida-Friisimaa krahvkond 1464–1744
Preisi kuningriik 1744–1806
Hollandi Kuningriik 1806–1810
Prantsuse esimene keisririik 1810–1813
Preisi kuningriik 1813–1815
Hannoveri kuningriik 1815–1866
Preisi kuningriik 1866–1871
Saksa keisririik 1871–1918
Weimari vabariik 1918–1933
Kolmas riik 1933–1945
Saksamaa 1945–1949 1945–1949
Lääne-Saksamaa 1949–1990
Saksamaa 1990–

Feste Leerort riismed Leda suubumiskohas Emsi, 1453–1760

On palju jälgi piirkonna varajasest asustusest, sealhulgas tahumata ränikivist tööriistad, mis pärinevad umbes aastast 3200 eKr.

791. aastal ehitas Liudger esimese kabeli Ida-Friisimaal Leeri asula lääneserva, siis nimega Hleri ("paju"). Seda kabelit on esmakordselt kirjalikult mainitud aastal 850.

14. ja 15. sajandil oli Leer Ukena perekonna kodulinn; see oli sel ajal üks mõjukamaid Ida-Friisimaa pealikuperekondi. Linn sai kasu kaubandusest Hansa Liiduga, ja ehitati Leerorti linnus.

1508. aastal omandas krahv Edzard ametliku õiguse turgu pidada, millest sai alguse "Gallimarkti" traditsioon, mis nüüd on iga-aastane laat. 1744. aastal läks Ida-Friisimaa Preisi kuningriigile, mida siis valitses Friedrich Suur. Linnaõigus anti 1823. aastal George IV poolt, kes oli Hannoveri kuningas.

1854. aastal sai Leer ühenduse "Hannoversche Westbahn" raudteega, mis sel ajal ühendas Emdenit ja Rheinet Ruhrimaal. 1856. aastal ühendati Westbahn Kesk-Saksa raudteevõrku.

Erinevalt Emdenist kannatas Leer vähe Liitlaste pommirünnakutes Teises maailmasõjas. Linna okupeerisid 28. aprillil 1945 Kanada väed.

1. oktoobril 1955 sai Leer iseseisva linna staatuse.

Märkimisväärsed hooned[muuda | muuda lähteteksti]

Religioon[muuda | muuda lähteteksti]

Leer on traditsiooniliselt protestantlik linn ja siin on nii luterlikud kui ka kalvinistlikud kirikud. Saksa reformeeritud kiriku peakontor on Leeris. Veelgi enam, Leeris on tavatult suurel hulgal väiksemaid religioosseid kogudusi, eriti baptiste, mennoniite, metodiste, adventiste ja mormoone. Isegi kui Ida-Friisimaa on peamiselt protestantlik piirkond, on Leeris väike katoliiklik kogukond.

Sõpruslinnad[muuda | muuda lähteteksti]

Tuntud inimesi[muuda | muuda lähteteksti]

Ubbo Emmius 1605. aasta paiku

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]