Leeder-sõrmkäpp
Leeder-sõrmkäpp | |
---|---|
Leeder-sõrmkäpp Dactylorhiza sambucina | |
Taksonoomia | |
Riik |
Taimed Plantae |
Hõimkond |
Katteseemnetaimed Magnoliophyta |
Klass |
Üheidulehelised Monocotyledoneae |
Selts |
Asparilaadsed Asparagales |
Sugukond |
Käpalised Orchidaceae |
Perekond |
Sõrmkäpp Dactylorhiza |
Liik |
Leeder-sõrmkäpp |
Binaarne nimetus | |
Dactylorhiza sambucina (L.) |
Leeder-sõrmkäpp (Dactylorhiza sambucina) on käpaliste sugukonda sõrmkäpa perekonda kuuluv rohttaim.
Saaremaal kasvas kuni 20. sajandi alguseni leeder-sõrmkäpa kollaseõieline vorm, keda seejärel loeti Eestist kadunud liikide hulka, kuni 2021. aastal avastati Saaremaal teine populatsioon.[1]
Botaanilised tunnused
[muuda | muuda lähteteksti]Taimede kõrgus ulatub umbes 30 sentimeetrini, õisik on tihe ja paljuõieline ning iga õie alusel on sigimikust pikem leheke – õiekandeleht, mis eristab sõrmkäppasid käpa perekonna esindajatest, kelle õiekandeleht on soomusjas. Vars on lehistunud, kuid tihti puuduvad varre ülaosas sõrmkäppadele tüüpilised kolmnurksed kandelehe taolised lehed. Lehed on lamedad, 5–12 cm pikad ja kuni 3 cm laiad, süstjad, piklik-munajad või äraspidimunajad. Vars on tugev ja õisik üsna tihe. Õitseaeg on leeder-sõrmkäpal mai ja juuni algus. Taime lehed sarnanevad rohkem käpa perekonna esindajatega, hoidudes varre alusele. Esineb nii kollaseid kui ka roosade õitega vorme. Eestis on looduslikult esinenud vaid kollase õiega vorm.[2]
Levik ja elupaik
[muuda | muuda lähteteksti]Leeder-sõrmkäpp on Euroopa levilaga liik, mis kasvab mägedes, vaid Läänemere ümbruses leidub taime ka tasandikel. Ahvenamaal ja Gotlandil kasvab leeder-sõrmkäpp niitudel. Levila on jaotunud kaheks suuremaks alaks. Skandinaavia osaareaal hõlmab Skandinaavia lõunaosa ja Põhja-Taani, idapoolseim osa ulatub Ahvenamaale ja Turu saarestikku. Põhiareaal ulatub Kesk-Saksamaalt Sitsiiliani ja Loode-Hispaaniast Kirde-Ukrainani. Puudub Briti saartel.
Hävimine ja taastamiskatse Eestis
[muuda | muuda lähteteksti]Viimase teadaoleva Lääne-Saaremaal Austlas kasvava leeder-sõrmkäpa üsna rohkearvuka populatsiooni korjasid taimehuvilised tühjaks 1901. aastal. Herbaarnäidised on säilinud Riias ja Peterburis. Leeder-sõrmkäpa populatsiooni taastamiseks tõi Eesti Orhideekaitse Klubi 27. mail 1989 Ahvenamaalt 27 taime. Need istutati 28. mail Saaremaale, luues kaks väikest populatsiooni. Ettevõtmine ei andnud elujõulist asurkonda ning praeguseks on järele jäänud vaid paar mitteõitsvat taime.[1]
2021. aasta juunis avastati Saaremaal teises kohas paarisajal ruutmeetril sadakond taime.[3] 2022. aastal täpsustati, et selles kasvupaigas on üle tuhande taime.[4]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Leeder-sõrmkäpp andmebaasis eElurikkus
- "Saaremaal taasavastati mitu inimpõlve peidus olnud orhideeliik" ERR, 7. juuni 2021
- "Huvilised käisid Saaremaal taasavastatud leedersõrmkäppa uudistamas" ERR, 22. mai 2022