Lechtal

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Ülemine Lechi org
Lechtal Tiroolis Austrias

Lechtal on alpiorg Austrias, millest suurem osa kuulub Tirooli liidumaasse ja väiksem osa Vorarlbergi. Lechi jõgi voolab läbi oru.

Asukoht[muuda | muuda lähteteksti]

Org on geograafiliselt ümbritsetud Lechtali Alpidega lõunast ja Allgäu Alpidega põhjast. Ülemine Lechi org, mille asulad on Zürs ja Lech Vorarlbergis, on tuntud suusapiirkond, samas ülejäänud org on turismiks suhteliselt vähem arenenud. On olemas tööstus- ja kaubanduskeskused, eriti Reutte basseinis.

Lechtalist hargneb mitu külgorgu, sealhulgas vasakul küljel Hornbachtal ja Tannheimer Tal. Paremal ühendab tee läbi Namlostali Stanzachi Berwangi ja Bichlbachiga. Tee läbi Bschlabertali läheb Bschlabsi, Bodenisse ja üle Hahntennjochi kuru Imsti. Gramaistal ja Kaisertal on samuti külgorud Lechtali paremal küljel. Füsseni lähedal läheb org üle Baieri Alpi eelmäestikuks.

Tirooli Lechi oru asulad on SteegHägerauHolzgauStockachBachElbigenalpHäselgehrElmen – Martinau – VorderhornbachStanzachForchach, külad külgorgudes on NamlosHinterhornbachBschlabsBodenGramaisKaisers.

Majandus ja turism[muuda | muuda lähteteksti]

Ülemine org on tuntud Lechi/Zürsi suusapiirkonnana Arlbergis. See piirkond on oluline piirkondlik tööhõivepaik orus ning tuntud oma luksuslike ja eksklusiivsete klientide poolest, nagu Hollandi kuningakoda. Lechi kesklinnas on palju rahvusvahelisi luksusbrände ja seetõttu on Lechi ostujõud üks kõrgemaid Austrias (6,11 € inimese kohta).

Taliturism on oluline tegur oma 275 000 ööbimisega ja keskmiselt 5,2 ööbimisega inimese kohta aastas. Arlbergist saavad kasu paljud linnad ja suusarajad on omavahel hästi ühendatud. Turistid saavad suusatada, matkata, räätsadega matkata, murdmaad suusatada, tegeleda freeride'ga, heliskiing'iga ja lumelauasõiduga 17 takistusega lumepargis Lech am Schlegelkopf.

Siiski on Lechtal aastaringne sihtkoht. Lechtali rahvuspark pakub palju soojemateks aastaaegadeks palju võimalusi, nagu linnuvaatlus, matkamine, maastikurattasõit jne. Lechtali matkarada (saksa: Lechweg) on 125 km pikkune rada, mis algab Formarinsee järve äärest Lechis Vorarlbergis ja viib koseni Füsseni lähedal Saksamaal. Osa Lechtalist pakub suurepärast vaadet orule ja suunab külastajad läbi ühe viimase metsiku jõemaastiku Euroopas.

Murded[muuda | muuda lähteteksti]

Lääneülemsaksa (=alemanni) murde traditsiooniline jaotusala 19. ja 20. sajandil. Austria Lechi org asub selle piirkonna kaguservas. Austria Lechi oru jagunemine 3 murdepiirkonna vahel on selgelt näha.

Lechi oru Austria osa on tähelepanuväärne, kuna see on koduks kolmele väga erinevale murdepiirkonnale. Oru ülemise otsa vallad kuni Steegi ja Kaisersini (kaasaarvatud) kuuluvad mägialemanni murdealasse. Keskmine Lechtali org Holzgaust Stanzachini on osa baieri keelealast. Madalaim osa orust alates Forchachist, idas kuni Lähnini (Bichlbachi vald) on valdavalt švaabi keelealas. Mägialemanni ja švaabi alad on osa alemanni murdealast.

Tirooli Lechtali Rahvuspark[muuda | muuda lähteteksti]

1997. aastal algas tõsine töö ettepanekuga luua rahvuspark Tirooli Lechi orus. Nationalpark Tiroler Lechtal pidi hõlmama 41,38 km² ja ulatuma Steegi vallast Vilsini Saksamaa lõunapiiril. See hõlmab metsiku Lechi jõe koos kõigi luhtade, külgorgude, lammide ja osaga ümbritsevatest segamägimetsadest ning on üks viimaseid metsikuid jõemaastikke pidevalt nihkuva jõesängiga.

Rahvuspargi ametlik hindamisprotsess algas 2003. aasta veebruari alguses, kuid 2004. aastal otsustas Tirooli liidumaa valitsus rajada hoopis loodusreservaadi ja anda sellele maastikukaitseala staatus. Otsus maastikukaitseala kasuks ja rahvusvaheliselt tunnustatud rahvuspargi vastu oli osaliselt selle tõttu, et ei sekutaks jahipidamisse, mida rahvuspark oleks põhjustanud.

Pargis on kolmandik (1116) kõigist Tiroolis leiduvatest taimeliikidest, millest 392 liiki peetakse "väärtuslikuks" ja "ohustatuks". Pealegi koosneb metsik jõesäng kruusast ja liivast ning selle kuju muutub iga üleujutusega. Koos niitudega pakub see ökosüsteem palju elusloodust, nagu linnud, kahepaiksed, putukad, ämblikulised (Arctosa cinerea), kivivähk ja mitmed kalaliigid, nagu võldas.

Taimestik ja loomastik[muuda | muuda lähteteksti]

Mainimist väärt on alpi jõemaastikud oma kadakatega, Myricaria (Myricaria germanica) kasvukohad, mitmed linnud ja vähemalt 1160 tuvastatud metsalille.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]