Lauri Törni
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Lauri Allan Törni (28. mai 1919 Viiburi – 18. oktoober 1965 Laos) oli Soome sõjaväelane (kapten), kes teenis sõjaväekarjääri jooksul nii Soome, Saksamaa kui ka USA armeedes ning osales Talvesõjas, Jätkusõjas, Teises maailmasõjas Waffen-SSi koosseisus ja Vietnami sõjas. USA-s sai tema nimeks Larry Alan Thorne.
2010 nimetati Törni United States Army Special Forces 1. rügemendi auliikmeks.
Lapsepõlv ja noorpõlv[muuda | muuda lähteteksti]
Lauri Allan Törni sündis Soomes Viiburi linnas laevakapteni peres. Tal oli vanem vend, kes aga suri noorelt, ja kaks nooremat õde.
Ta astus armeeteenistusse 1938 ja 1940 lõpetas Talvesõja ajal Hamina Reservohvitseride Kooli.
Karjäär[muuda | muuda lähteteksti]
Teises maailmasõjas[muuda | muuda lähteteksti]
Lauri Törni oli just alustamas oma karjääri Soome armees, kui Nõukogude Liit ründas Soomet ja algas Talvesõda. Tema armeeteenistust pikendati seoses üldmobilisatsiooniga ja ta määrati meditsiini toetusüksusse. Laadoga järve lahingute ajal määrati ta rindeüksusse. Ta võttis osa vene vägede ümberhaaramisest ja hävitamisest Lemettis. Tema ennastsalgav käitumine paistis ülemustele silma ja sõja lõpus saadeti ta ohvitseride väljaõppele ning ta sai nooremleitnandi auastme.
1941 pärast Talvesõda oli ta üks nendest vabatahtlikest soome ohvitseridest, kes saadeti Saksamaale Waffen-SSi väljaõppele. Kuid peagi saadeti ta koos veel 19 mehega koju, sest tema saksa keele oskus oli kehv ja ohvitsere oli seal niigi palju.
Suurema kuulsuse tõi Törnile osalemine Jätkusõjas (1941–1944). 1943 formeeriti tema juhtimisel kuulus üksus Osasto Törni. See oli jalaväeüksus, mis sõdis sügaval vaenlase tagalas ja sai oma efektiivse tegevusega kuulsaks nii omade kui ka vaenlase juures. Üks selle üksuse liige oli ka hilisem Soome president Mauno Koivisto.
Kuna Törni üksus tekitas Nõukogude vägedele tõsist kahju, panid venelased Törni pea eest välja leiutasu 3 miljonit Soome marka (650 000 USD). Ta on ainus teadaolev soome sõdur, kes sellisel viisil ära on märgitud. 19. juulil 1944 autasustati teda Mannerheimi ristiga.
Törni ei olnud rahul Soome-NSV Liidu rahuläbirääkimistega, mis kohustas Soomet sõdima NSV Liidu liitlasena sakslastega Lapimaal. Ka uus Soome valitsus ei soovinud enam Törni üksust kasutada. Varsti pärast seda liitus ta saksameelse vastupanuliikumisega Soomes ja läks Saksamaale sabotaaži väljaõppele, et olla valmis tegutsemiseks, kui Nõukogude Liit okupeerib Soome. Seal alistus ta sõja lõpus Briti vägedele, põgenes vangilaagrist ja naasis lõpuks Soome.
Kui ta oli Soome naasnud, arreteeriti ta Soome salapolitsei ValPo poolt, keda mõjutasid juba kohalikud kommunistid. Ta saadeti 6 aastaks vangi Saksa armeega liitumise (riigireetmise) eest ajal, mil Soome oli sõjas. Ta tegi mitmeid vanglast põgenemise katseid ja kord ka põgenes vanglast, kuid püüti taas kinni. 1948. detsembril andis Törnile armu president Paasikivi ja ta vabanes vanglast.
Ameerika Ühendriikides[muuda | muuda lähteteksti]
1949 põgenes Törni oma sõjakaaslase Holger Pitkäneni abil Rootsi, ületades piiri Tornio-Haaparanda lähedal, kus paljud elanikud olid etnilised soomlased. Haaparandast sõitis Törni rongiga Stockholmi, kus ta sai toetust ja peavarju paruness von Esseni juures, kes juba sõja ajal aitas Soome põgenikke.
Pitkanen arreteeriti ja saadeti tagasi Soome. Törni aga armus kohalikku soome neidu Marja Kopsi ja valmistus abiellumiseks. Soovides majanduslikult järjele saada enne abiellumist, sõitis Törni varjunime all meremehena Rootsi laeval SS Bolivia Caracasesse Venezuelas. Caracase sadamas kohtas ta üht Talvesõja ülematest, kolonel Matti "Motti" Aarniot, kes oli pärast sõda samuti asunud elama Venezuelasse. 1950 annulleeris Soome tema sõjaväelise auastme.
1950 töötas Törni ikka veel varjunime all Norra laeval MS Skagen, mille sihtkohaks oli USA. Mehhiko lahes, Mobile linna lähedal, hüppas Törni üle parda vette ja ujus kaldale. Edasi sõitis ta New Yorki, kus Brooklyni Finntowni ameerika-soomlaste kommuuni abil leidis tööd puusepa ja koristajana. 1953 sai ta USA-s elamisõiguse seoses Kongressis vastu võetud "Wild Bill" Donovani seadusega "Rex Törni". USA-s eemaldas ta endalt SS-i veregrupi tätoveeringu. 27. jaanuaril 1954 sai ta USA kodakondsuse ja võttis nimeks Larry Alan Thorne.
1954 liitus Törni USA Armeega vastavalt Lodge'i seadusele. USA Armees sõbrunes ta Soome-Ameerika ohvitseridega, keda tuntakse Marttineni Meeste nime all. Sarnaselt Törniga oli see grupp Soome sõjaaegseid ohvitsere emigreerunud Ameerika Ühendriikidesse ja olid liitunud USA Armeega sama Lodge'i seaduse kohaselt. Mitu neist olid liitunud USA eriüksustega selle loomisel. Tänu nende toetusele liitus ka Törni peagi USA eriüksusega. Ta tegutses USA eriüksuste instruktorina, õpetades suusatamist, ellujäämist, mägironimist ja sissisõja taktikat. Ise omakorda õppis ta langevarjundust.
Tehes armeesisest karjääri, sai ta 1957 auastmeks leitnant (1st Lieutnant). 1960 edutati ta kapteniks. 1960. märtsis oli ta esimene USA erivägede ohvitser, kes lõpetas Itaalia Mägijäägrite kooli.
1958–1962 teenis ta 10. eriüksuse grupis Lääne-Saksamaal. Sel ajal kaasjuhatas ta Iraanis Zagora mägedes allakukkunud USA õhujõudude lennuki, mille pardal oli sõjasaladusi, otsimise ja hävitamise missiooni. Tänu selle raske ülesande edukale täitmisele omandas ta USA õhujõudude silmis hea nime.
1963. aasta novembris liitus ta USA eriüksusega A-734 Vietnamis ja sõdis Mekongi deltas. Teda autasustati seal kahel korral. 1965 saadeti ta Uuringute ja Kaugseire Grupi väljaõppe üksusse Vietnamis kui sõjaline nõuandja.
18. oktoobril 1965 läks ta USA eriüksusega MACV-SOG salajasele missioonile, kuid helikopter, milles ta viibis, kukkus 40 km kaugusel Da Nangist, mägipiirkonnas Laoses, alla. Kõik pardalolnud hukkusid. Pääste- ega otsimisoperatsioone ametlikult teha ei saanud, sest Laos oli neutraalne riik ja USA sõdurid ei tohtinuks seal olla. Eeldati, et ta kas hukkus lennuõnnetuses või lahingus millalgi 18. oktoobril.
Peagi pärast tema kadumist Laoses edutati Thorne USA armee majoriks.
Larry Thorni (Lauri Törni) jäänused leidis USA-Soome otsimisrühm alles 1999 ja lõplikult identifitseeriti need DNA abil 2003. aastal. 26. juunil 2003 maeti ta sõjaväeliste austusavaldustega Arlingtoni sõjaväekalmistu 60 sektsiooni, hauatähisega 8136.
USA Armees teenimise ajal puutus ta kokku ka eestlastest USA Armee erivägede sõdurite Jyri Laatsi ja Aleksander Einselniga.
Soome sõjalistest aukraadidest ilmajäämine[muuda | muuda lähteteksti]
Kuna Törni oli riigireetmise süüdistusega Soomes kuueks aastaks vangi mõistetud ja pärast vabastamist neljaks aastaks kodanike õigusteta jäetud, kaasnes kodanike õiguste kaotusega automaatselt ka sõjalistest aukraadidest ilmajäämine. Nii võttiski Soome president J. Paasikivi 6. oktoobril 1950 Sõjajõudude juhataja kindral Aarne Sihvo ettepanekul Törnilt ära tema sõjalised aukraadid. Selle sammu õiguspärasus tekitas siis ja ka hiljem küsitavusi. Põhjendati seda sellega, et kuigi president Paasikivi andis Törnile 1948 armu ja ta õigused taastati, oleks ta sõjaliste aukraadide tagasisaamiseks pidanud esitama eraldi taotluse. Oma Soome sõjalisi aukraade pole Törni tänaseni tagasi saanud.
Sõjaväeline karjäär ja autasud[muuda | muuda lähteteksti]
Soome armees
Aumärgid:
|
Ameerika Ühendriikide armees
Aumärgid:
Lõuna-Vietnami aumärgid:
|
Pärand[muuda | muuda lähteteksti]
USA-s on tema mälestuseks nimetatud hoone Larry Thorne Headquarters Building, 10th SFG(A), Fort Carson Colorado. Soomes on Osasto Törni liikmed, sõbrad ja pereliikmed loonud Lauri Törni mälestusgildi.
Robin Moore'i raamatus "The Green Barets" on ühe peategelase, Sven Kornie prototüübiks Larry Thorne. Hiljem tehti selle raamatu järgi film "The Green Barets".
2004 hääletati Lauri Törni Soome TV saates "Suured soomlased" 100 suurema soomlase seas 52. kohale.
Aastal 2014 tegi Rootsi power metal'i ansambel Sabaton Laurist laulu "Soldier of 3 Armies".
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Petri Sarjanen, Kari Kallonen: Lauri Törni - Legend - Larry Thorne, 308. lk., Grenader 2011, ISBN-13 9789949448531.
- Cleverley, J. Michael: Born a Soldier, The Times and Life of Larry Thorne, October 2008, Booksurge. 354 page and 17 photographs, maps and timeline, ISBN 9781439214374.
- Gill III, H. A.: The Soldier Under Three Flags, June 1998, Pathfinder publishing. 208 pages and 37 photographs, ISBN 0-934793-65-4.
- Cleverley, J. Michael: Syntynyt Sotilaaksi, November 2003, Otava Publishing Co. 416 pages and 22 photographs, maps and timeline, ISBN 951-1-18853-4.
- Cleverley, J. Michael: Lauri Törni Yrke Soldat, October 2008, Svenskt Militärhistoriskt Bibliotek, 361 pages, photographs, maps, and timeline, ISBN 978-91-85789-22-1.