Mine sisu juurde

Lastikiri

Allikas: Vikipeedia

Lastikiri ehk konossement (inglise keeles bill of lading; BOL) on vedaja poolt saatjale väljastatav ja laeva kapteni, laevaomaniku või laevaagendi poolt allkirjastatav dokument (veokiri, veoleping, lastidokument), mis tõendab, et kaubad on veoks vastu võetud ja vedu teostatakse veodokumendis märgitud tingimustel. Veodokument sisaldab informatsiooni lähtekoha, sihtkoha, kauba kirjelduse, pakkeüksuste arvu ja kaalu kohta. Saatjale jäetakse alati üks veodokumendi koopia. Konossemendi väljastab mereveolepingut sõlmiv vedaja (inglise issuing carrier).[1]

Konossement võidakse edastada kaubaveo osapooltele ka elektroonsel kujul. Elektroonne konossement (inglise electronic bill of lading; e-BOL) on kaubasaatja ja vedaja vahel sõlmitud mereveolepingu elektrooniline versioon ehk traditsioonilise konossemendi elektrooniline esitusviis. Tegemist on teatud salastatud koodi abil toimiva süsteemiga, mille puhul võidakse elektrooniline konossement anda üle samal viisil kui traditsiooniline konossement. Lepingu koodi omanik võib anda juhiseid ja korraldusi kaubavedajale, kuni ta annab oma koodi ostjale üle.[1]

Tellimuskiri, lastikirja liigid, ülesanded ja väljaandmine

[muuda | muuda lähteteksti]

Mereveoleping kaubapartii veoks liinilaevanduses sõlmitakse lähtudes laevaliini teenuste eripärast (veetavate kaupade liik, külastatavad sadamad, veotariifid jms) ja sõidugraafikust. Kauba omanik või tema esindaja võtab ühendust laevaliini agendiga ja broneerib oma kaubale koha laeval. Kui veotingimused sobivad kauba saatjale, saavutatakse eelkokkulepe veo sooritamise kohta, mis võib olla vormistatud tellimuskirjana. Tellimuskirjaga (inglise booking note) esitab kaubasaatja laevaliini agendile ettepaneku kauba vedamiseks. Dokumendis näidatakse põhilised andmed kauba kohta, samuti ka lähte- ja sihtsadam. Mõlema osapoole esindaja allkirjastatud tellimuskiri on sel juhul ajutine mereveoleping kuni hetkeni, millal laevaliini agent annab pärast kauba laadimist laevale välja liinikonossemendi või liiniveokirja ja edastab selle kauba saatjale. [1]

Paljudel juhtudel jääb ära tellimuskirja saatmise ja kinnitamise etapp ning kaup võetakse veoks vastu kirjaliku eelkokkuleppeta, kui kauba saatja on elektronposti teel kooskõlastanud kõik kauba ärasaatmise tingimused kindla reisiga või kui kauba saatja on laevaliini püsiklient. Igal juhul tekib teatud lepinguline suhe liinioperaatori ja kauba saatja vahel ning kaubaveo eelkokkulepe kehtib ka ilma tellimiskirjata. [1]

Konossemendid koostatakse reeglina kolmes originaaleksemplaris ühesuguse sisu ja sama kuupäevaga, millele lisanduvad koopiakonossemendid vastavalt vajadusele (tavaliselt 8 koopiat). Kõik konossemendi originaalide eksemplarid moodustavad konossementide täispaketi. Koopiakonossementi vajatakse näiteks tolliformaalsuste teostamiseks ja muudeks tarneahelas vajalike protseduuride läbiviimiseks. [1]

Kasutusel on ka konossemendi lühike vorm (inglise short form bill of lading), mis ei sisalda detailseid tingimusi ja nõudeid veo kohta. Tavaliselt on need trükitud konossemendi tagaküljele. Konossemendi lühike vorm sisaldab viiteid lepingutingimustele, kuid need pole selle tagumisele küljele trükitud. Vedaja (või laevaliini agent) annab välja ja allkirjastab konossemendi, mis on ametlik kviitung teatisega, et kindla nimetusega kaup kindlaksmääratud koguses ja seisundis on vastu võetud kindlale (liini)laevale või üle antud vedaja käsutuses olevale territooriumile (terminal, kai, ladu) selle edaspidise mereveo eesmärgil. [1]

Kui tramplaevanduses on veolepingu vormiks tšarter, mis määrab ka kõik vedaja ja kauba saatja äriõiguslikud suhted, siis liinilaevanduses on peamiseks veolepingu vormiks liinikonossement (inglise liner bill of lading), mille ülesanne on määrata liiniveo tingimused ja vedaja ning kaubasaatja vastutus. Liinikonossement on tavaliselt kasutatav ka kahe või enama vedaja poolt. Leiab kasutamist eeskätt pikkade mereveoliinide (näiteks mandritevahelised konteinerliinid jne) korral ning peaaegu alati, kui kommertslepingutes kasutatakse dokumendimakseid. Lühematel laevareiside korral (näiteks ro-ro liikluses) asendatakse see liiniveokirjaga (inglise liner waybill) ehk mereveokirjaga. [1]

Liinikonossement võib täita üldjuhul kolme ülesannet:

  1. Kauba veoks vastuvõtmise kviitung. Konossemendis fikseeritakse kauba kogus ja seisund selle laevale laadimise ajal. Kauba vastuvõtmisel sihtkohas võrdleb kauba saaja kauba tegelikku kogust ja seisundit vastava kirjeldusega konossemendis. Kui need erinevad, on tegemist puudujäägi või transpordikahjustusega ja kaubasaajal on õigus esitada vedajale kahjunõue. [1]
  2. Konossemendil on ainulaadne funktsioon asendada seal fikseeritud kaupa selle edasimüümise, kinkimise, üleandmise jne tehingutes, kuni kaup on merel. Seda saab teha nn „ettenäitajale“ konossemendivormi puhul. Ainult isikul, kelle valduses on konossemendi originaal (originaalid), on õigus kaup kätte saada sihtpunktis. Kõnealune õigus võib olla üle antud konossemendi järgmisele valdajale ehk konossement on läbirääkimiste objekt. [1]
  3. Konossement on eelnevalt saavutatud kokkulepet kinnitav dokument, sisaldades tegelikku lubadust toimetada konkreetne kaup sihtkohta kokkulepitud tingimustel ja anda see seal üle õigustatud isikule veotasu maksmise vastu. Sisuliselt on tegemist mereveolepinguga ja just sellisena liinikonossementi käsitletakse. [1]

Konossement antakse tavaliselt välja kaheleheküljelise dokumendina. Liinikonossemendi esimesel leheküljel sisalduvad kõik mereveolepingule omased kommerts-õiguslikud klauslid ja tingimused pealkirja "Condition on carriage" või "Liner terms" all. Nimetatud klauslid reguleerivad enamasti vedaja ja kaubasaatja või kaubasaaja suhteid. Üks olulisemaid klausleid on vedaja vastutust sätestav klausel, mis võib kanda nime pealkirja "General paramount clause" või mõnes konossemendis "Hague-Visby paramount clause". Sisuliselt piirdub vedaja vastutuse määramine konossemendis viidetega rahvusvahelistele regulatsioonidele. [1]

Konossemendi teine lehekülg sisaldab konkreetset vedu käsitlevat infot, nagu kaubasaatja, kaubasaaja ja tema kaubaagendi nimed ning andmed, laeva nimi, laadimise ja lossimise sadamad. Kui tegemist on mitme järjestikku vedajaga, on välja antud nn „läbiv konossement“, mis sisaldab ka eelneva ja järgneva vedaja andmed. [1]

Enne kauba laadimist laevale vastutab korrektse info edastamise eest kaubasaatja. Oluline on kauba kirjeldust sisaldav osa. Konossement peab sisaldama kauba nimetuse üldaktsepteeritud nomenklatuuri kohaselt nii, et kaup on võimalik üheselt identifitseerida. Samuti peab see sisaldama pakkeüksuste arvu või kauba koguse kaalu- või mahuühikutes ning kauba välise seisukorra kirjelduse. [1]

Tavaliselt saabub kaup laevale laadimiseks pakitult või konteinerites ja muudes veoühikutes plommitult. Seepärast teeb vedaja konossemendis kauba kirjelduse kohta märke "said to contain". Märke tegemisega võtab ta endalt vastutuse selle eest, et pakendis sisalduv kaup vastab dokumentides näidatud tingimustele.[1]

Tüürimehekviitungi (inglise mate's receipt) väljastamisega kinnitab laeva juhtkond (kapten või tüürimees), et saadetis on võetud laeva pardale. Dokumendil märgitakse kauba nimetus, kohtade arv, markeering, sihtkoht jms. Kuni konossemendi väljastamiseni on tüürimehekviitung kaubasaatjale ajutiseks tõenduseks, et vedaja on kauba veoks vastu võtnud. Tüürimehekviitung on aluseks konossemendi väljakirjutamisel.[1]

Kui vedaja ei tee konossemendis märkusi kauba tegeliku koguse või välimuse mittevastavuse kohta saatja edastatud info alusel, siis on tegemist nn „puhta konossemendiga“. Kui kauba saaja kinnitab oma allkirjaga, et kaup on jõudnud saajani ilma kadude ja kahjustusteta, on tegemist puhta konossemendi ehk märketa lastikirjaga (inglise clean bill of lading). Märkega konossement ehk veaga lastikiri (inglise unclean bill of lading; foul bill of lading; claused bill of lading) seevastu sisaldab märget kaubasaadetise/pakendite kahjustumise või ebarahuldava seisukorra kohta. Kui kauba ostja saadab panka puhta konossemendi, on see tavaliselt piisav alus, et maksta müüjale raha kauba eest kaupa ennast nägemata.[1]

Kui kaubasaaja tuvastab osalise kaubakao mereveo ajal, peaks ta tegema selle kohta konossemendile vastava märke. Kaaluline kaubakadu (inglise short weight) on märge konossemendil selle kohta, et sihtkohta on jõudnud kaaluliselt vähem kaupa, kui on märgitud konossemendi originaaleksemplarile.[1]

Kaubalasti väljastamine laevast või sadama laost toimub laevaomaniku või selle agendi kirjaliku väljastamiskorralduse (inglise delivery order) alusel.[1]

Mereveokiri

[muuda | muuda lähteteksti]

Mereveokiri (inglise sea waybill) on kaubavedaja poolt välja antud tõend kauba vastuvõtmise kohta, kohustus transportida kaup sihtkohta ja anda seal üle dokumendis vastuvõtjaks nimetatud isikule ilma, et viimasel oleks vaja vedajale mereveokirja esitada. Samuti on mereveokiri veolepingu tõendus, mis viitab tingimustele, millega on kaup veoks vastu võetud. Mereveokirja kasutatakse tavaliselt liinivedudel konossemendi asemel, samuti ka multi- ja intermodaalsete vedude korral. Juhul, kui lasti pole veel vastuvõtjale väljastatud, on seda võimalik vormistada ümber konossemendiks (ja vastupidi).[1]

Mereveokiri erineb konossemendist järgmiste peamiste tunnuste poolest:

  • mereveokiri on alati nimeline, seda ei saa ümber vormistada teise lastisaaja nimele;
  • mereveokiri väljastatakse ainult ühes originaalis;
  • kuna mereveokiri on ainult nimeline, võidakse last väljastada ka ilma dokumendi originaali esitamata, kuid tingimata mereveokirjas näidatud saajale;
  • juhul kui mereveokirjas näidatud lastisaaja tahab oma lasti ilma tegeliku vastuvõtmiseta edasi müüa, tuleb tal vormistada ostu-müügi leping ja volitada ostjat enda nimel lasti vastu võtma.[1]

Võrreldes konossemendiga võimaldab mereveokirja kasutamine üldjuhul vastuvõtjal saada last oma valdusse kiiremini, hoides kokku kulusid vahepealse ladustamise pealt sadamas ja pangagarantiidelt.[1]

  1. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 Kaubavedu. Seilecs. 2021. Lk 132–134. ISBN 9789916960042.