Laser-kaugusmõõtja

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Mileseey Rock X3 laser-kaugusmõõtja

Laser-kaugusmõõtja on kaugusmõõtja, mis kasutab objekti kauguse määramiseks laserkiirt. Kõige tavalisem laserkaugusmõõtja tööpõhimõte toimib lennu põhimõttel, saates laseri impulsi objekti suunas kitsa kiirena, mis peegeldub sihtmärgilt tagasi saatjale ja mõõdab kui kaua kiire tagasipeegeldus aega võtab. Suure valgusekiiruse tõttu ei sobi see mõõtmisviis suure täpsusega mõõtmiste tegemiseks, milleks sobivad pigem triangulatsiooni ja muid meetodid.

Laser-kaugusmõõtjajat kasutasid üksnes maamõõtjad ja ehitusinsenerid, kuid praegu on ta üldises kasutuses.

Laser-kaugusmõõtja pakub mitut erinevat mõõtmisfunktsiooni, mis võimaldavad väärtusi liita ja lahutada, arvutada lineaarset kaugust, pindala, kogupindala ja ruumala.[1]

Impulss[muuda | muuda lähteteksti]

Impulssi võib kodeerida, et kaugusmõõtja kinnikiilumise võimalust vähendada. Võimalik on kasutada Doppleri efekti meetodit, et otsustada, kas objekt liigub kaugusmõõtja poole või sellest eemale, ja kui kiiresti see toimub.

Täpsus[muuda | muuda lähteteksti]

Seadme täpsuse määravad laserimpulsi tõusu- või langusaeg ning vastuvõtja kiirus. Seade, mis kasutab väga teravaid laserimpulsse ja millel on väga kiire detektor, võib objekti asukoha määrata millimeetrilise täpsusega.

Ulatuskaugus ja viga[muuda | muuda lähteteksti]

Vaatamata sellele, et laserkiir on kitsas, levib see laserkiirte lahknevuse stsintillatsiooni- ja valgusvihkefektide tõttu kaugele. See on tingitud õhus olevatest õhumullidest, mis toimivad nagu objektiivid, varieerudes mikroskoopilistest suurustest kuni umbes poole laserkiire ja maapinna vahelise kõrguseni. Need atmosfääri moonutused koos laseri enda ja põiktuulte mõjuga, mis panevad sooja õhu mullid külgsuunas liikuma, võivad üheskoos muuta täpse objekti kauguse määramise keerukaks. Selline olukord võib tekkida näiteks puude või põõsaste all või isegi pikemate, rohkem kui 1 km avatud vahemaade puhul, näiteks lahtisel kõrbemaastikel. Osa laservalgust võib peegelduda mõõdetava objekti läheduses olevatest lehtedest või puuharudest, andes varase tagasipeegelduse ja viies seetõttu lugemi liiga madalale. Mõõtmisel kauguselt, mis on pikem 365 m, võib sihtmärk lihtsalt kaduda kuumutatud pinna lähedal tekkivasse miraaži, mis laservalgust painutab. Kõiki neid mõjusid tuleb mõõtmiste teostamisel arvesse võtta.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

[2]

  1. "Laserkaugusmõõtja". Vaadatud 14.02.2019.
  2. AM. "Hiina ime: laserkaugusmõõtja, mida sellega teha saab?". AM, 26.08.2017. Vaadatud 14.02.2018.

[1][2]

  1. "Why use a Laser Distance Meter?". Vaadatud 14.02.2019.
  2. "Laser Range Finder".