Laramie
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Mai 2026) |
Laramie on linn USA Wyomingi osariigis, Albany maakonna halduskeskus.
2020. aasta rahvaloenduse andmeil elas linnas 31 407 inimest, olles osariigis elanike arvult neljas linn Cheyenne'i, Casperi ja Gillette'i järel. Läbi linna voolab samanimeline jõgi, mis saab alguse Colorado osariigist ja suubub osariigi idaosas Gosheni maakonnas Põhja-Platte'i jõkke. Kõrgusega 2184 meetrit üle merepinna on linn USA kõrgeimal asuv rohkem kui 10 000 elanikuga linn.
Linn asutati 1860. aastate keskel telklinnakuna Overland Traili rajal, sealsamal lähedal ehitati parasjagu esimest raudteed idarannikult läänerannikule. Linn sai oma nime prantsuse päritolu karusnahakütt Jacques La Ramée järgi, kes piirkonda esimesena uuris 1820. aastate algul ja jäi kadunuks.[1] Linn sai raudteeühenduse 4. mail 1868 ja oli lühikest aega ka raudtee lõpp-punkt, kuid juba augustis avati järgmine 150-kilomeetrine raudteelõik linnast kirde sunnas Bentonisse. Algul valitses linnas suur seadusetus, esimene linnapea Melville C. Brown astus ametist tagasi kõigest peale kuut nädalat ametis olekut.[2] Linna esimene marsaal, lindprii "Big" Steve Long koos oma poolvendade Con ja Ace Moyeriga hakkasid uusasunikke kiusama, sundides neid oma maaomanditunnistusi neile üle andma. Kes keeldus, selle Long tappis - oktoobriks 1868 oli Long juba tapnud 13 meest. Seepeale asus tegutsema Longi vaenlane, Albany maakonna šeriff, rantšoomanik N. K. Boswell, kes moodustas omakohtukomitee. 28. oktoobril 1868 marssis Boswelli juhitud komitee Longi salooni ning Long ja tema vennad lintšiti.[3] Lintšimiste ja teiste hirmutusvahendite abil suutis Boswelli komitee seaduse ja korra maksma panna.[4]
1860. aastate lõpuks sai linnast Wyomingi territooriumi kultuuriline ja majanduslik keskus. Wyomingi territooriumi seadusandlik kogu andis 1869. aastal esimesena naistele hääleõiguse, märtsis 1870 valiti Laramiest viis naist maailmas esmakordselt vandekohtunikeks.[5] 6. septembril 1870 toimus linnas Wyomingi esimene kohaliku omavalitsuse valimine, 69-aastane linnaelanik Louisa Swain sai USA esimeseks naiseks, kes üldvalimistel osales. Peale tema käis sel päeval valimas veel 92 teist naist.[6][7]
Laramie inkorporeeriti linnana 13. jaanuaril 1874. 1880. aasta rahvaloenduseks elas linnas juba 2696 inimest, olles nii pealinn Cheyenne'i järel osariigis elanike arvult teine. Seda positsiooni hoidis linn kuni 1910. aasta rahvaloenduseni, kuni Casper hakkas kiiremini kasvama nafta avastamise tõttu. 1940. aasta rahvaloenduseks jõudis elanike arv 10 000, 1970. aastaks 20 000 ja 2010. aastaks 30 000ni.
Algselt oli linn peamiselt raudteesõlm, septembris 1887 avati linnas Wyomingi Ülikool, mis on osariigi ainus avalik ülikool. Selle asukoht Laramies on kirjutatud osariigi põhiseadusse.[8]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Platte County Public Library. "Jacques LaRamie". www-wsl.state.wy.us. Originaali arhiivikoopia seisuga 28. september 2011. Vaadatud 17. märtsil 2025.
- ↑ "Mayor Resigns". Frontier Index. 16. juuni 1868.
- ↑ "Laramie Mayor, Former Sheriff Both Die With Boots Off Despite Vigilante History". Albany County Historical Society (Ameerika inglise). Vaadatud 17. märtsil 2025.
- ↑ "Chapter 3". web.archive.org. 18. detsember 2007. Originaali arhiivikoopia seisuga 18. detsember 2007. Vaadatud 17. märtsil 2025.
- ↑ "Chapter 4". web.archive.org. 19. detsember 2007. Originaali arhiivikoopia seisuga 19. detsember 2007. Vaadatud 17. märtsil 2025.
- ↑ "Arhiivikoopia". web.archive.org. Originaali arhiivikoopia seisuga 28. september 2007. Vaadatud 17. märtsil 2025.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ correspondent, W. DALE NELSON Star-Tribune (19. mai 2003). "Honoring Swain's vote". Casper Star-Tribune (inglise). Vaadatud 17. märtsil 2025.
- ↑ "Constitution of the State of Wyoming" [Wyomingi osariigi põhiseadus] (PDF) (inglise) (2024 parandustega trükk). 5. november 1889. Artikkel 7, lõige 23. Vaadatud 17. märtsil 2025.
The state university shall be centered at the City of Laramie, in the County of Albany.