Lapse heaolu

Lapse heaolu on lapse seisund, mis toetab tema arengut (Eesti lastekaitseseadus LasteKS § 4). Lapse arengut toetava seisundina peavad olema rahuldatud lapse füüsilised, tervislikud, psühholoogilised (emotsionaalsed, sotsiaalsed, kognitiivsed), hariduslikud ja majanduslikud vajadused. Lapse heaolu tagamiseks tuleb ennetada riske, mis võivad ohustada lapse heaolu ja arengut (LasteKS § 6 lg 1). Riskide ennetamine hõlmab last ohustavate sündmuste ja olukordade võimalikult varast märkamist ning neile reageerimist. Samuti tuleb võimalikult kiiresti reageerida lapse kasvukeskkonnas esinevatele probleemidele, arengu- ja käitumisprobleemidele, ning kui tuvastatakse, et last on väärkoheldud. Tuleb suurendada lapse heaolu ja arengut soodustavaid kaitsevahendeid.

Seega, seadusest tulenevalt on tähtis reageerida lapse arengu probleemidele. Lapse arengu protsess toimub läbi õppimise ja küpsemise. Arengut saab vaadelda kolmest aspektist:

1. füüsiline, kehaline, psühhomotoorne areng (bioloogiline aspekt);
2. intellektuaalne, vaimne ja kognitiivne areng (psühholoogiline aspekt);
3. sotsiaalne ja emotsionaalne areng (sotsiaalne ja kultuuriline aspekt).

Arengu tagab lapse vajaduste rahuldamine. Vajadus on puudujääk, mis paneb inimese tegutsema, liikuma, praktiseerima, suhtlema. Kestev vajaduste mitterahuldamine mõjub organismile häirivalt nii füüsiliselt kui ka vaimselt.

Lähtudes lastekaitseseadusest jagunevad lapse arenguvajadused:

• füüsiline, tervislik heaolu – kaal, kasv, füüsiline vorm ja võimekus, tervise ja haigestumusega seotud näitajad (vaktsineerimine, sõltuvusainete kasutamine), füüsilised piirangud ja probleemid;
• psühholoogiline, emotsionaalne heaolu – õnnelikkus ja rahulolu, rõõm, identiteet ja enesehinnang, eneseväärtustamine, hinnang oma võimetele, autonoomia, kiindumussuhted, mured, muserdus, hirmud, depressioon, vaimse tervise näitajad, uudishimu, huvitatus, enesekontroll ja kohanemisvõime;
• sotsiaalne heaolu – teistega suhtlemise ja läbisaamise oskus (pereliikmed, sugulased, sõbrad, õpetajad jne), probleemide lahendamise suutlikkus, abivalmidus, empaatia, isekusetus;
• kognitiivne ja hariduslik heaolu – vaimsed võimed, teadmised, kooliskäimine ja seal edasijõudmine, koolivalmidus, ettevalmistus tööturule siirdumiseks;
• majanduslik heaolu – sissetulekud, toetused, tööhõive, elamistingimused ja eluase, tarbimine ja kulutamine.

Lapse heaolu sotsiaalne külg

Lapse heaolu väljendub selles kuivõrd on talle tagatud tema inim- ja kodanikuõigused, sotsiaalne õiglus ja kodanikuühiskonnas osalemine. Lapse kodanikuühiskonnas osalemine tähendab seda, et lapsel võimaldatakse suhelda nii täiskasvanute kui ka eakaaslastega ning lähtudes sotsiaalsest õiglusest on lapsel võimalik osa saada ühiskonna hüvedest. Vanem või last kasvatav isik on kohustatud hoolitsema lapse heaolu eest. Lapse heaolu tekib perekonnas ja on otseselt mõjutatud perekonna toimetulekust. Olulised on perekonna integreeritus ühiskonda ja elutingimused ning samuti last ümbritsev sotsiaalne keskkond.

Lapsed tunnevad end turvaliselt, kui neile on tagatud armastus, tähelepanu, õiglane suhtumine, heatahtlik suunamine, kindlad piirid ning oleks tagatud lapse eneseväärikus.

Lapse heaolu bioloogiline külg

Vanemaks saades, bioloogilise arengu käigus, leiavad aset muudatused, mis on iseloomulikud kõikidele konkreetse liigi normaalsetele liikmetele. Lapse füüsilise ja kognitiivse arengu bioloogiline protsessi sõltub pärilikkusest ja ümbritsevast keskkonnast.

Lapse heaolu psühholoogiline külg

Maailma mõistmise ja tunnetamisega on seotud lapse tunnetuslik ehk kognitiivne areng. Kognitsioon kui vaimne tegevus erineb kvalitatiivselt psühhomotoorsetest ja emotsionaalsetest protsessidest. Vaimne tegevus on arutlemine, analüüs, mõtlemine, defineerimine, süntees ja omistamine, samuti ka informatsiooni saamine, säilitamine, organiseerimine ja taastamine. Psühhosotsiaalse arenguna vaadeldakse lapse isiksuse arengut, laste suhteid nii omavahel kui ka täiskasvanutega.