Langkasuka
Langkasuka oli 2.–15. sajandil eksisteerinud kuningriik Kagu-Aasias Malaka poolsaarel, mida peetakse koos Kedahi kuningriigiga üheks vanimaks riigiks selles piirkonnas.
Hindu-budistlik Langkasuka rajati oletatavasti 1. sajandil, võib-olla 80.–100. aastal, ühe pärimuse järgi Ašoka järeltulijate poolt, ja see eksisteeris 15. sajandini. Kuningriigi nimi on sanskritikeelne (langkha – 'särav maa' + -sukkha – 'õndsus'). Kuningriigi täpsete piiride üle siiski vaieldakse, kuid arheoloogilised väljakaevamised Yarangis Pattanis on viidanud, et riik võis asuda tänapäeva Tai territooriumil.
Teated allikates
[muuda | muuda lähteteksti]
Kõige varasem ja kõige detailsem kirjeldus riigist leidub Hiina Liangi dünastia (502–557) aegsest allikast Liangshu, mis mainib kuningriiki "Lang-ya-xiu" (hiina keeles 狼牙脩 [lɑŋ ŋˠa sɨu]). Teates seisab, et riik rajati 400 aasta eest, seega umbes 2. sajandil. Allika väitel oli "Lang-ya-xiu" ehk Langkasuka laius idast läände 30-päevase teekonna pikkune ja põhjast lõunasse 20-päevane teekond; kaugus Guangzhoust aga 24 000 liid. Liangshu teatel on kuningriigis rohkelt oudhipuitu (Aquilaria) ja kamprit ning riigi pealinn oli ümbritsetud linnamüüriga, millel topeltväravad, tornid ja paviljonid.[1]
Liangshu teatel kandsid nii mehed kui ka naised Langkasukas saronge, mis jättis ülakeha katmata, ning lahtisi juukseid. Kuningas ja kõrgemad ametnikud, aga ka suursugused naised katsid siiski õlad riidega ning kandsid kuldkõrvarõngaid ja kuldnöörist vöösid.
Allikate teatel saatis esimesed saadikud Hiinasse 515. aastal kuningas Bhagadatta, seejärel külastas Langkasuka saadik Hiinat 523., 531. ja 568. aastal.
Kuningriigi nimetus hilisemates allikates esineb teisel kujul. 7. sajandi lõpul kirjutab buda munk Yi Jing hiina munkadest, kes elavad kohas nimega Lang-jia-shu (郎伽戍).
Songi dünastia aegne Zhu fan zhi (ilmus 1225) kirjeldab maad nimega Ling-ya-si-jia (凌牙斯加), mille elanikud allika sõnutsi mähivad end kangasse ja lõikavad juukseid; maa toodanguks on elevandikihvad, ninasarviku sarv, eri liiki puit ja kamper. Kaupmehed kauplevad veini, riisi, siidi ja portselaniga ning kuningriik maksab andamit Sanfoqi riigile (oletatavasti Srivijaya).
Yuani dünastia (1279–1368) aegses allikas Daoyi Zhilüe on Langkasuka "Long-ya-xi-jiao" (龍牙犀角) ja Mingi dünastia (1368–1644) aegsel admiral Zheng He Mao Kuni kaardil "Lang-xi-jia" (狼西加). Daoyi Zhilüe kirjeldab kohalike elanike soolatootmist mereveest ja riisiviina ajamist, samuti sarvlinnu-kiivrite valmistamist, palisandri, mee ja oudhipuidu tootmist; rõivaid tehti Filipiinide puuvillast ja nii Indiast toodud kui ka kohalikest trükitud kangastest.
Langkasuka on ära nimetatud ka Kedahi annaalides (Hikayat Merong Mahawangsa) ja jaavakeelses luuletuses Nagarakretagama. Tamili kroonikates on nimetavad Ilangasoka-nimelist maad kui üht neist, mille Rajendra Chola vallutas oma sõjakäigul Srivijaya vastu.[2]