Lammitilder
| Lammitilder | |
|---|---|
|
| |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Selts |
Kurvitsalised Charadriiformes |
| Sugukond |
Kurvitslased Scolopacidae |
| Perekond |
Tilder Tringa |
| Liik |
Lammitilder |
| Binaarne nimetus | |
|
Tringa stagnatilis Bechstein, 1803 | |
|
Lammitildri levila – pesitsusala, – läbirändel, – talvitusala, – eksikülaline | |

Lammitilder ehk sootilder (Tringa stagnatilis) on kurvitslaste sugukonda kuuluv lind.
Lammitilder on 22–26 cm pikk. Tiibade siruulatus on 55–59 cm. Kaalub 43–120 g.[2]
Lammitildrid pesitsevad Kagu-Euroopas, Ukrainas ja Venemaal. Talvituvad Vahemere ja Pärsia lahe ääres, Indohiinas, Lõuna-Aafrikas, Indias, Sunda saartel ja Austraalias.[3]
Eestis on ta väga haruldane suvilind ja senini on tõestamata tema pesitsemine Eestis.[4]
Elavad steppides ja märgaladel, vahel ka soolajärvede ääres. Talvel võib neid kohata riisipõldudel, soodes, soolakutel, padurandadel, estuaaride ja laguunide ääres.[2]
Toituvad väikestest kaladest, koorikloomadest, limustest ja putukatest, harva ka taimedest. Otsivad toitu madalas vees. Toituvad üksi või mitmesajalinnulistes parvedes, vahel ka teiste tildritega.[2]
Pesitsevad laguunide ja järvede ääres.[3] Pesitsevad üksikult või kolooniates, mõnikord koos teiste liikide, näiteks viireste, punajalg-tildri, kiivitaja ja mustsaba-viglega.[2] Kuiva rohuga vooderdatud pesa asub tavaliselt vee ääres.[3]
Emaslinnud munevad aprilli lõpust juunini.[2] Kurnas on neli muna mõõtmetega 38 × 27 mm. Muna kaalub 14 g. Pojad lahkuvad pesast juuni lõpust juuli lõpuni.[3]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ BirdLife International (2016). Tringa stagnatilis. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2016.
- 1 2 3 4 5 del Hoyo, Josep; Elliott, Andrew; Sargatal, Jordi, toim-d (1996). Handbook of the Birds of the World (inglise). Kd 3. Barcelona: Lynx Edicions. Lk 510. ISBN 8487334202.
- 1 2 3 4 Johnsgard, Paul A. (1981). The Plovers, Sandpipers, and Snipes of the World (inglise). University of Nebraska Press. Lk 322–324. ISBN 0803225539.
- ↑ Lars Jonsson, 2000. Euroopa linnud. Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 246
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Lammitilder andmebaasis eElurikkus

| Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Lammitilder |