Mine sisu juurde

Laktoferriin

Allikas: Vikipeedia

Laktoferriin ehk laktotransferriin on 78 kDa suurune valk, mille iga molekul võib siduda 2 Fe3+ iooni. [1] Laktoferriin kuulub transferriinideks nimetatud raua transportvalkude perekonda koos seerumtransferriini, ovotransferriini, melanotransferriini ja karboonanhüdraasi inhibiitoriga. Selle perekonna valkude üldiseks funktsiooniks on raua organismisisene transport. [2] Laktoferriin on multifunktsionaalne valk, mis lisaks raua deponeerimisele omab antibakteriaalset- ja immunomodulaatori aktiivsust. [1]

Laktoferriini on suures koguses rinnapiimas (tüüpiliselt umbes 1g/l, ternespiimas kuni 7g/l), mis on enam kui kõiki teisi valke, kaseiin välja arvatud. [3] Lisaks piimale leidub laktoferriini ka süljes, pisarates ja ninaõõnes.[4]

Veisepiima laktoferriin on oluline vadakuvalk, moodustades seal umbes 3% summaarsest valkude kogusest.[5]


  1. 1 2 González-Chávez, SA; Arévalo-Gallegos, S; Rascón-Cruz, Q (2009). "Lactoferrin: structure, function and applications". International Journal of Antimicrobial Agents. 33 (4): 301.e1-301.e8. DOI:10.1016/j.ijantimicag.2008.07.020.
  2. ↑ Crichton, RR; Charloteaux-Wauters, M (1987). "Iron transport and storage". European Journal of Biochemistry. 164 (3): 485–506. DOI:10.1111/j.1432-1033.1987.tb11155.x.
  3. ↑ Hennart, PF; Brasseur, DJ; Delogne-Desnoeck, JB; Dramaix, MM; Robyn, CE (1991). "Lysozyme, lactoferrin, and secretory immunoglobulin. A content in breast milk: influence of duration of lactation, nutrition status, prolactin status, and parity of mother". Am J Clin Nutr. 53: 32-39. DOI:10.1093/ajcn/53.1.32.
  4. ↑ Lonnerdal, B; Iyer, S (1995). "Lactoferrin, molecular structure and biological functions". Annual Reviews of Nutrition. 15: 93-110. DOI:10.1146/annurev.nu.15.070195.000521.
  5. ↑ Madureira, AR; Pereira, CI; Gomes, AMP; Pintado, ME; Malcata, FX (2007). "Bovine whey proteins – Overview on their main biological properties". Food Research International. 40 (10): 1197-1211. DOI:10.1016/j.foodres.2007.07.005.