Lahutus itaalia moodi

Lahutus itaalia moodi (Divorzio all'italiana) on 1961. aasta Itaalia musta huumori film, mille režissööriks oli Pietro Gerni. Filmi aluseks on Giovanni d'Arpino romaan "Aukuritegu" ("Un delitto all'onore").

Film esilinastus Roomas 20. detsembril 1961. Nõukogude Liidu kinodesse jõudis film 6. juulil 1964 (Eesti NSVs sai seda näha juba juunikuus) ja uuesti 30. märtsil 1986. Taasiseseisvunud Eestis sai filmi näha Kanal 2s 1995. aastal. Filmis mängivad peaosades Marcello Mastroianni, Daniela Rocca, Stefania Sandrelli ja Leopoldo Trieste.

Film võitis parima käsikirja Oscari ning parima võõrkeelse filmi Kuldgloobuse, lisaks võitis Mastroianni parima komöödia- või muusikafilmi meesnäitleja auhinna.

Sisu

Ferdinando Cefalu (Mastroianni) on hiliskolmekümnendates vaesunud sitsiilia aadlik, kes enam ei armasta oma naist Rosaliat (Rocca). Nad elavad koos Cefalude perekonna lossis, kus lisaks elavad ka Ferdinando isa Gaetano (Odoardo Spadaro), kes on kurikuulus mängur ja naistemees; õde koos oma matusekorraldajast kihlatuga ja Ferdinando onu Calogero (Ugo Torrente). Ferdinando on armunud oma 16-aastasesse onutütar Angelasse (Sandrelli), keda ta näeb ainult suviti, kuna too käib linnas katoliku koolis. Kuna aga Itaalias ei ole abielulahutus seaduslik, peab ta leidma viisi, kuidas oma naisest lahti saada. Juhuslikust saab ta teada, et Angela on ka temasse armunud.

Kuulnud loost, kuidas üks armukade naine tappis oma abikaasa, otsustab Ferdinando seada Rosalia üles teise mehega, et ta saaks ta teolt tabada, tappa ja seejärel pääseda kergema karistusega aumõrva eest. Ta avastab, et kohaliku preestri ristipoeg, maaler Carmelo Patane (Trieste), keda vahepeal peeti teises maailmasõjas hukkunuks, on aastaid olnud Rosaliasse armunud. Et saada Carmelot püsivalt oma majja, otsustab ta lasta oma lossi freskod taastada. Lisaks teeb ta ka teene prokurörile.

Kuid Carmelo on alguses Rosaria juures arglik, ning Rosaria ei taha abielu rikkuda. Ferdinando, salaja lindistades nende omavahelist vestlust, avastab aga, et tema teenija Sisina (Margherita Girelli) on Carmelost sisse võetud, kui Carmelo üritab teda võrgutada, tunnistab Sisina selle üles Carmelo ristiisale, kes ütleb talle, et Carmelo on abielus ja kolme lapse isa, mille ta ütleb edasi Ferdinandole. Lõpuks siiski tekib säde Carmelo ja Rosaria vahel, kuid just siis, kui nad lepivad kokku järgmist kohtumist, saab magnetofoni lint otsa ja Ferdinando kuuleb vaid, et see toimub järgmisel õhtul.

Järgmisel õhtul, kui kõik lähevad kinno "La dolce vita"t vaatama, teeskleb Rosaria peavalu ja jääb koju. Ferdinando hiilib kinost välja ja tuleb koju tagasi, nähes just Rosaliat raudteejaama minemas. Ta toob oma relva ära, kuid jõuab raudteejaama alles pärast rongi väljumist, mispeale ta otsustab oma plaani ja kriminaalkoodeksi üle vaadata, leides sealt, et kirehoos kuriteoks (in flagrante delicto) peetakse kuritegu, mis on sooritatud hetkeajendil või omaenda au kaitseks, mispeale ta otsustab kaasa mängida.

Vahepeal on Angela kirjutanud Ferdinandole armastuskirju, kuid kui tema viimane kiri toimetatakse Ferdinando asemel kogemata hoopis tema isa Calogerole, loeb too selle läbi ja sureb südameinfarkti. Tema matustel kohtub Ferdinando Carmelo abikaasa Immacolataga (Edy Nogara), kes küsib Ferdinandolt, mida ta kavatseb teha nende situatsiooni üle. Kui Ferdinando ebakohaselt vastab, sülitab Immacolata talle näkku, mis annab talle just selle, mida tal vaja: perekonna au riivamine tema naise ärajooksu tõttu.

Kohalik maffiaboss pakub, et võib armukesed leida 24 tunniga, mis tal ka õnnestub. Kui Ferdinando seejärel läheb nende peidupaika, kuuleb ta pealt, kuidas Immacolata tapab Carmelo; peale seda tapab Ferdinando ise ka Rosalia. Kohtuprotsessil süüdistab prokurör, kellele Ferdinando enne teene tegi, kõiges Ferdinando isa, et ta Ferdinandot lapsena piisavalt ei armastanud ja Ferdinando mõistetakse kolmeks aastaks vanglasse. Vanglast vabanedes tuleb ta koju, kus Angela teda juba ootab.