Rist (heraldika)
See artikkel räägib heraldilisest kujundist. Kristliku risti kohta vaata artiklit Rist (kristlus). Kujundi kohta vaata artiklit Rist. 
Rist (prantsuse keeles croix, inglise keeles cross, saksa keeles Kreuz) on heraldikas üks auväärsetest ordinaaridest, kuid samuti võib ta olla vapikujund.
Ajaloost
[muuda | muuda lähteteksti]Rist on heraldikas üks levinumaid kujundusi. Lääne-Euroopa heraldika traditsiooni kujunemisaeg 11. ja 12. sajandil langeb kokku ristisõdade perioodiga, mil kristliku risti kasutamine tõusis vappidel olulisele kohale.
Kirjeldus
[muuda | muuda lähteteksti]Ordinaarina ulatub rist tavajuhtumil kilbi servadeni, kuid kui ristiharud lõpevad enne kilbi servi, nimetatakse seda lahtiseks ristiks (croix alaisée, cross alesée). Ordinaaride hulgas peetakse risti erikujudeks kaldristi ja harkristi. Kõiki neid heraldilisi riste kasutatakse palju ka tänapäeva riigilippudel.
Näited vappidelt
[muuda | muuda lähteteksti]
Valge rist punasel kilbil Savoia hertsogite vapil
Põigiti jagatud punane ja sinine rist kuldsel kilbil
Kammkarbilõikes kuldne rist mustal kilbil
Lainelõikes must rist pruunikal (tenné) kilbil
Hitzkirchi vapp musta käppristiga
Lahtine rist Šveitsi vapil
.svg)
.svg)
.svg)
Näited lippudelt
[muuda | muuda lähteteksti]
Erikujud
[muuda | muuda lähteteksti]Heraldikas tekkis hiliskeskajal ja varauusajal rohkelt risti erikujusid, mida kasutati vappidel vapikujundina. Erikujud võisid põhineda võrdhaarsel kreeka või pikendatud haaraga ladina ristil. Sageli olid need seotud mõne konkreetse rüütliorduga, näiteks Calatrava rist, Kristuse Ordu rist või Malta rist.
Kreeka ristil põhinevad
[muuda | muuda lähteteksti]
Ümarotsaline rist (croix pommeé)
Konksrist (croix patoncé)
Georgi rist (käpprist)
.svg)
