Aedsalat
| Salat | |
|---|---|
 Aedsalati teisendid | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Astrilaadsed Asterales |
| Sugukond |
Korvõielised Asteraceae |
| Triibus |
Cichorieae |
| Perekond |
Salat Lactuca |
| Liik |
Aedsalat |
| Binaarne nimetus | |
|
Lactuca sativa L. | |
Aedsalat (Lactuca sativa) on korvõieliste sugukonda, salati perekonda, kuuluv tuntud köögivili.
Aedsalat ja tema teisendid (mida on teada sadakond) on üheaastased taimed, mille lehti kasutatakse toorelt toiduks.
Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]
Aedsalat on 35–80 cm kõrgune taim. Lehed on õrnad, helerohelised, enamasti lõhestumata, asetsevad tihedalt, enam-vähem rööbiti maapinnaga. Alumised lehed on tiivulise leherootsuga, ülemised ümbritsevad vart sügava südaja kuni noolja alusega. Korvõisikuid palju, kollakad, tiheda pöörisena[1].
Levila ja kasvukoht[muuda | muuda lähteteksti]
Pärineb Vahemere idakaldalt ja Lääne-Aasiast. Eestis kasvatatakse köögiviljana, mõnikord esineb prahipaikadel ja mahajäetud aiamaadel.
Kasvatamine[muuda | muuda lähteteksti]
Aedsalat on külmakindel, niiskusenõudlik lühipäevataim. Pika päeva tingimustes taim putkub ja hakkab õitsema.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Aedsalatit kasvatati juba aastal 4500 eKr, kuigi siis oli peaeesmärk seemnetest õli saamine. Pärslased sõid aedsalatit juba seitse sajandit enne Kristuse sündi. Vanad roomlased ja kreeklased hindasid salatit nii toidu- kui ka ravimtaimena[2].
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Aedsalat andmebaasis eElurikkus
