Lõunahüüp

Lõunahüüp
Lõunahüüp
	;
Kaitsestaatus
	; Ohualdis (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Keelikloomad Chordata;
Klass	Linnud Aves;
Selts	Pelikanilised Pelecaniformes;
Sugukond	Haigurlased Ardeidae;
Perekond	Hüüp Botaurus;
Liik	Lõunahüüp;
Binaarne nimetus
	Botaurus poiciloptilus; Wagler, 1827
	;
Sünonüümid
	Ardea poiciloptila; Botaurus melanotus

Lõunahüüp (Botaurus poiciloptilus) on haigurlaste sugukonda kuuluv linnuliik.

Välimus

Lõunahüüp on 66–76 cm pikk. Tiibade siruulatus on 105–118 cm. Isaslind kaalub 875–2085 g, emaslind 571–1135 g.^[2]

Ülapool on tumepruun heledate triipude ja täppidega. Valgel lõunaalusel on pruun triip. Alakael on helebeež tumepruunide triipude ja täppidega. Kõht ja reied on valged. Tiibade alakülg on beež pruunide täppidega. Pealagi on pruun. Kulmutriip on helebeež. Valjasriba on rohekas- või sinakashall. Haberiba on must. Nokk on kollane. Jalad on rohekaskollased. Silmad on kollased.^[3]

Noorlinnud on heledamad ja veidi kollakamat tooni, triibud alapoolel on punakaspruunid. Nokk on kollakasroheline või rohekashall. Udusulis pojad on tumepruunid.^[3]

Levik

Lõunahüübid elavad Kagu- ja Edela-Austraalias, Tasmaanias, Uus-Meremaal, Uus-Kaledoonial ja Loyauté saartel.^[2]

Elavad jõgede, järvede ja tiikide ääres ning soodes. Eelistavad vähese veetaseme kõikumisega kohti, kus kasvavad pilliroog, tarnad, loalised ja hundinuiad. Väldivad rannikut ja lagedaid alasid.^[2] Uus-Meremaal on neid kohatud kuni 300 m kõrgusel merepinnast.^[3]

Toitumine

Toituvad kaladest, kahepaiksetest, koorikloomadest, tigudest, putukatest, roomajatest, väikestest imetajatest ja lindudest.^[2]

Toituvad üksikult. Tavaliselt toituvad öösel, vahel ka päeval.^[2] Toitu otsides seisavad paigal või kõnnivad aeglaselt. Mõnikord kala püüdes kasutavad söödana rohtu.^[3]

Pesitsemine

Pesitsevad üksikult. Pesa on 30–40 cm lai ja emaslind ehitab selle pilliroost või rohust. Pesa asub vee kohal 10–30 cm kõrgusel.^[3]

Pesitsevad oktoobrist veebruarini. Kurnas on 4–5 pruunikasrohelist muna mõõtmetega 52 × 38 mm. Emaslind haub mune 25 päeva. Pojad saavad lennuvõimeliseks seitsme nädala vanuselt.^[3]

Arvukus

Vabas looduses elab hinnanguliselt 1500–4000 lõunahüüpi. Suurimaks ohuks on elupaikade hävimine, mida põhjustavad põuad, soode kuivendamine, vee ümbersuunamine ja sooldumine.^[1]

Viited

1 2 BirdLife International (2022). Botaurus poiciloptilus. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2022.
1 2 3 4 5 del Hoyo, Josep; Elliott, Andrew; Sargatal, Jordi, toim-d (1992). Handbook of the Birds of the World (inglise). Kd 1. Barcelona: Lynx Edicions. Lk 428–429. ISBN 978-84-87334-10-8.
1 2 3 4 5 6 Kushlan, James A.; Hancock, James A. (2005). The Herons (inglise). Oxford University Press. Lk 301–305. ISBN 0-19-854981-4.

Välislingid

[IUCN-1] 1 2 BirdLife International (2022). Botaurus poiciloptilus. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2022.

[del_Hoyo-2] 1 2 3 4 5 del Hoyo, Josep; Elliott, Andrew; Sargatal, Jordi, toim-d (1992). Handbook of the Birds of the World (inglise). Kd 1. Barcelona: Lynx Edicions. Lk 428–429. ISBN 978-84-87334-10-8.

[Kushlan-3] 1 2 3 4 5 6 Kushlan, James A.; Hancock, James A. (2005). The Herons (inglise). Oxford University Press. Lk 301–305. ISBN 0-19-854981-4.

[1]

[2]

[3]