Läti nõukogude kütidiviis

Läti nõukogude kütidiviis; „Латышская стрелковая советская дивизия“
	Läti punaste küttide rinnamärk
Tegev	1918
Riik	Vene SFNV
Kuuluvus	Punaarmee
Ülesanne	nõukogude võimu kehtestamine Venemaal
Suurus	diviis
Tähtpäevad	13. märts 1918
Lahingud	Vene kodusõda ; Idarinne
Ülemad
Märkimisväärsed ülemad	Jukums Vācietis ; komissarid: Kārlis Pētersons ja Kārlis Dozītis

Läti nõukogude kütidiviis oli 1918. aastal Nõukogude Venemaa Punaarmees Läti punastest kütipolkudest (läti Latviešu strēlnieki) moodustatud väeosa.

Kütidiviis moodustati 13. märtsil 1918 Vene SFNV sõjaasjade rahvakomissari Lev Trotski korraldusel. Diviis moodustati Esimese maailmasõja käigus Venemaale taandunud Läti rahvusväeosadest, mille liikmed olid 1917. aasta revolutsioonide käigus agitatsiooni tulemusena bolševiseerunud ning toetasid täielikult Nõukogude Venemaal bolševike võimu. Maailmasõja käigus oli lisaks Vene Keiserliku armee läti kütipolkudele evakueeritud suur osa läti elanikkonnast, kes Venemaal valitseva korralageduse vältimiseks liitusid lätlaste relvaformeeringutega. Venemaale oli evakueerunud ca 700 000 lätlast, kellest 150 000^[1] olid relvakandmisjõulised ning kellest järgnevalt moodustati kommuniste toetavad läti kütipolgud, mis tegutsesid rindel ja ka tagalapiirkondades kaitstes ja valvates nõukogude võimuorganeid (Smolnõi ja Moskva Kreml) ja üritusi (V Ülevenemaaline Nõukogude Kongress) ning täitsid ka nõukogude Tšekaa korraldusi nõukogude võimu vastaste represseerimisel (Vasakpoolsete esseeride ülestõus).

12. jaanuaril 1919 reorganiseeriti LNKD Nõukogude Läti armee 1. Kütidiviisiks, 26. juunist 1919 Läti kütidiviisiks.

Juhtkond ja koosseis[muuda | muuda lähteteksti]

kütidiviisi juhataja Jukums Vācietis

kütidiviisi komissarid: Kārlis Pētersons ja Kārlis Dozītis

I brigaad
- 1. Läti Daugavpilsi kütipolk, ülem Freiberg,
- 2. Läti Riia kütipolk
- 3. Läti Kurzeme kütipolk
II brigaad, brigaadiülem Lelbiks, staabiülem Dombrovskis, komissar Appin
- 4. Läti Vidzeme kütipolk, ülem (endine leitnant) Friedrichson, komissar Ozolins
- 5. Läti Zemgale kütipolk
- 6. Läti Tukumsi kütipolk, ülem (endine ülemleitnant) Labrints, komissar Jansons
III brigaad
- 7. Läti Bauska kütipolk
- 8. Läti Valmiera kütipolk, ülem Apolzin
- 9. Läti nõukogude polk (isikkoosseisus 2200 sõjaväelast, mis oli LNKD koosseisus, kuid tegeles Moskvas, Moskva Kremli ja nõukogude valitsusasutuste valve ja kaitsega)
Ratsapolk;
Läti raske(suurtükiväe)patarei, mille relvastuses 5 6-tollist Vickersi suurtükki);
1. Läti kergesuurtükiväedivisjon (1-ый Латышский легкий артиллерийский дивизион), milles 3 suurtükiväepatareid;
1. mortiiridivisjon (1-ый мортирный дивизион);
2. mortiiridivisjon;
Läti õhutõrjepatarei, milles 4 õhutõrjerelva;
lennugrupp, mille 18 lennukit;
sidepataljon,
soomusmasinate salk,
inseneripataljon.

Diviisi koosseisu kuulusid ka sanitaar- ja veterinaarasutused ja varustusosakond.

Osalemine sõjategevuses[muuda | muuda lähteteksti]

Läti nõukogude kütidiviis ületas oma isikkoosseisuga standardse diviisi isikkoosseisu kahekordselt, kuid terviküksusena sõjategevuses Vene kodusõjas ei osalenud. LNKD väeosad osalesid Nõukogude Venemaal bolševikevastaste rahvarahutuste, mässude ja nõukogude võimu vastaste vandenõude mahasurumisel. Diviisi üksikuid polke kasutati ka lahingutegevuses Vene kodusõja Idarindel.

Täies koosseisus osales diviis sõjategevuses alles novembris 1918, kui Punaarmee alustas evakueeruvate Saksa vägede kannul Läti ja Eesti vallutamist.