Läti linnuste loend
Allikas: Vikipeedia
Läti linnuste loend on loetelu Läti territooriumil asunud linnustest.
Rezekne ordulinnuse varemed
Sigulda ordulinnuse varemed
Koknese piiskopilinnuse varemed
Vaade Dundaga piiskopilinnusele üle tiigi.
Sisukord
Ristisõdade-eelsed linnused[muuda | muuda lähteteksti]
- Aizkraukle muinaslinnus – Aizkraukle linna lähedal Daugava paremal kaldal.
- Āraiši järvelinnus – Āraiši järves 7 km Cēsisest Amata piirkonnas
- Autine linnus – Cēsise lähedal, tõenäoliselt Priekuļis Sārumkalnsi mäel
- Babīte linnamägi –
- Beverini linnus – Tālava maakonnas
- Daugmale muinaslinnus – Daugava vasakul kaldal
- Jersika linnus – Daugava paremal kaldal Līvāni piirkonnas
- Koknese muinaslinnus – Koknese asulas Daugava paremal kaldal
- Korneti linnus- kaks kilomeetrit praegusest Eesti-Läti piirist lõuna pool
- Krimulda muinaslinnus – Krimulda piirkonna keskuseks olev linnus hilisema Krimulda piiskopilinnuse kohal või Krimuldas asuval Suvorovi mäel
- Laši linnus – Ilūkste piirkonnas Eglaine vallas Laši külas
- Lielvārde muinaslinnus – Daugava lisajõe Rumbiņa suudmes
- Mazsalaca muinaslinnus – Salatsi jõe vasakul kaldal Mazsalaca linna lähedal
- Mežotne muinaslinnus (castrum Mesiothe) – semgalite Upmale maakonna keskne linnus
- Metimne linnus – Idumeas
- Owele linnus
- Purke linnus – tõenäoliselt Naukšēni küla juures Ruhja jõe lõunakaldal
- Sattesele linnus – Sattesele linnamäel Koiva vasakul kaldal tänase Sigulda linna territooriumil
- Sēlpilsi muinaslinnus – Daugava vasakul kaldal Sala piirkonnas
- Sotecle linnus – Tālava maakonnas Põhja-Lätis
- Talsi muinaslinnus – praeguses Talsi linnas
- Tērvete muinaslinnus – Zemgales Tērvetes
- Turaida muinaslinnus – Turaidas Koiva jõe paremal kaldal
- Urele linnus – tõenäoliselt Pārgauja piirkonnas, Ungursi järve kaldal
- Võnnu muinaslinnus – Cēsise linna territooriumil
Ordulinnused[muuda | muuda lähteteksti]
- Ādaži ordulinnus (varemed) (läti Ādažu ordeņa pils, saksa Neuermuhlen) – Riia
- Aizkraukle ordulinnus (varemed) (Aizkraukles pils, Ascheraden) – Aizkraukle Aizkraukle vald, Aizkraukle komtuurkonna linnus, Aizkraukle komtuuri residents
- Aizpute ordulinnus (varemed) (Aizputes Livonijas ordeņa pils, Hasenpoth) – Aizpute
- Alsunga ordulinnus (Alschwangen) Alsunga piirkonnas
- Altene ordulinnus (Altona)
- Aluliina ordulinnus (läti Alūksnes (Marienburgas) pils, saksa Marienburg) – Gaujiena, Aluliina komtuurkonna linnus, Aluliina komtuuri residents
- Āraiši ordulinnus
- Asti ordulinnus (Burtneck) – Burtnieki asulas Asti (Burtnieki) järve lõunakaldal
- Atsele ordulinnus (läti Gaujiena)– Hopa piirkonnas (Ape piirkond, Koivalinna vallas
- Baldone ordulinnus (Baldohn) – Liivimaa ordu ordumeistri linnus, Baldone Baldone piirkond
- Bauska ordulinnus (Bauskas pils, Amt-Bauske, Schloss Bauska) – Bauska, Bauska foogtkonna linnus, Bauska foogti residents
- Dignāja ordulinnus (Dubena)
- Dobele ordulinnus (läti Dobeles pils, Doblen) – Dobele, Dobele komtuurkonna linnus, Dobele komtuuri residents
- Dundaga ordulinnus (Dondangen), algselt ordulinnus, hiljem Riia toomkapiitli linnus
- Durbe ordulinnus (varemed) (Durbes Livonijas ordeņa pils, Durben) – Durbe Liepāja rajoon
- Dünaburgi ordulinnus (Dinaburgas pils, Alt-Dünaburg) – Väinalinn Lociki Naujene vald Daugavpilsi rajoon, Dünaburgi komtuurkonna linnus, Dünaburgi komtuuri residents
- Dünamünde ordulinnus (Daugavgrīvas pils, Dünamünde) – Daugavgrīva, Riia Dünamünde komtuurkonna linnus, Dünamünde komtuuri residents
- Emburga ordulinnus (Annenburg)
- Grobiņa ordulinnus (Grobiņas viduslaiku pils, Grobin – Grobiņa, Grobiņa foogtkonna linnus, Grobiņa foogti residents
- Härgmäe ordulinnus (läti Ērġeme) – Valka novadsis, Härgmäe külas, Pedeli jõe ülemjooksul
- Indrica ordulinnus (Indritz) – Indrica, Krāslava piirkond
- Jaunpilsi ordulinnus (Neuenburg) – Jaunpils, Jaunpilsi piirkond
- Kalnamuiža ordulinnus (Ordensburg Hofzumberge), (56° 28′ 52″ N, 23° 23′ 12″ E)
- Kandava ordulinnus (Kandavas pils, Kandau) – Kandava Kandava vald, Kandava foogtkonna linnus, Kandava foogti residents
- Koivaliina ordulinnus (varemed) (eesti Koivaliina, Gaujienas pils, Adsel – Gaujiena Koivaliina vald
- Kuldīga ordulinnus (varemed) (Kuldīgas viduslaiku pils, Goldingen) – Kuldīga, Kuldīga komtuurkonna linnus, Kuldīga komtuuri residents
- Liepāja ordulinnus (Liva), Libaus, toomkapiitli linnus
- Lugaži ordulinnus (Lude) – Valka piirkonnas Lugažis
- Lutsi ordulinnus (varemed) (Ludzas pils, Ludzen) – Ludza
- Mālpilsi ordulinnus (Lemburg) – Mālpilsi piirkonnas
- Makonkalnsi ordulinnus (varemed) (Makonpils, Wolkenburg) – Makonkalns Mākoņkalnsi vald
- Miitavi ordulinnus (Jelgavas pils, Mitau) – Jelgava, Miitavi komtuurkonna linnus, Miitavi komtuuri residents
- Mežotne ordulinnus (Alt-Dünaburg) – Mežotne, Bauska piirkond
- Nereta ordulinnus (Nerft) – Nereta, Nereta piirkond
- Nītaure ordulinnus (Nitau) – Nītaure, Amata piirkond
- Nurmuiža ordulinnus (Nurmhusen) – Nurmuiža, Talsi piirkond
- Rēzekne ordulinnus (Rēzeknes pils, Rositen) – Rēzekne, Rēzekne foogtkonna linnus, Rēzekne foogti residents
- Riia ordulinnus (1202)
- Riia ordulinnus (1330) (läti Rīgas pils), Riia komtuurkonna linnus, Liivi ordumeistri residents
- Ropaži ordulinnus (Rodenpois) – Ropaži, Ropaži piirkond
- Ruhja ordulinnus (Rūjienas pils, Rujen) – Rūjiena Valmiera rajoon, Ruhja komtuurkonna linnus, Ruhja komtuuri residents
- Sabile ordulinnus (Zabeln) – Sabile, Talsi piirkond, foogtilinnus
- Salaspilsi ordulinnus (Kirchholm) – Salaspils, Salaspilsi piirkond, foogtilinnus
- Salduse ordulinnus (Frauenburg) – Saldus, Salduse piirkond
- Sēlpilsi ordulinnus (Sēlpils viduslaiku pils, Selburg) – Sēlpils Sēlpilsi vald, Sēlpilsi foogtkonna linnus, Sēlpilsi foogti residents
- Sigulda ordulinnus (varemed) (Siguldas pils, Segewold) – Sigulda, Sigulda komtuurkonna linnus, Sigulda komtuuri residents
- Skrunda ordulinnus (Schrunden) – Skrunda, Skrunda piirkond
- Skujene ordulinnus (Schujen) – Skujene, Amata piirkond
- Šlokenbeka ordulinnus (Schlockenbeck) – Šlokenbeka, Engure piirkond
- Talsi ordulinnus (Talsen) – Talsi, Talsi piirkond
- Tērvete ordulinnus (Ordensburg Terweten) – Tērvete, Tērvete piirkond, (56° 28′ 55″ N, 23° 23′ 3″ E)
- Tirza ordulinnus (varemed) (Tirzas pils, Tirsen) – Tirza vald
- Trikata ordulinnus (varemed) (Trikātas pils, Trikaten) – Trikāta Trikāta vald
- Tukumsi ordulinnus (Tuckum) – Tukums, Tukumsi piirkond
- Vārtaja ordulinnus (Wartagen) – Vārtaja, Rēzekne piirkond
- Vindavi ordulinnus (Ventspils Livonijas ordeņa pils, Windau) – Ventspils, Vindavi komtuurkonna linnus, Vindavi komtuuri residents
- Volmari ordulinnus (varemed) (Valmieras pils, Wolmar) – Valmiera
- Võnnu ordulinnus (Cēsu viduslaiku pils – Wenden) – Cēsis, Võnnu komtuurkonna Liivi ordumeistri residents
- Zaube ordulinnus (varemed) (Zaubes viduslaiku pils, Jürgensburg) – Zaube Zaube vald
- Svētkalnsi ordulinnus (Svētkalnsi ehk Zviedru kalns, Heiligenberg) – Tervete Tērvete piirkond
Piiskopilinnused[muuda | muuda lähteteksti]
Riia peapiiskopkonna piiskopilinnused[muuda | muuda lähteteksti]
- Riia piiskopilinnus (Bischofsburg, läti Rīgas bīskapa pils) – Riia peapiiskopkonna peapiiskopi residents
- Koknese piiskopilinnus (Kokenhusen, läti Kokneses bīskapa pils) – Riia peapiiskopi residentslinnus[1], algselt vasallilinnus
- Ainaži piiskopilinnus (Haynasch)
- Aizpute piiskopilinnus[2] (varemed) (Hasenpoth) – Aizpute
- Asote piiskopilinnus (Aszuten)
- Baltava piiskopilinnus (Baltow an der Oger, läti Baltavas bīskapa pils)
- Cesvaine piiskopilinnus (Seßwegen, läti Cesvaines bīskapa pils)
- Cīrava piiskopilinnus (Zirau)
- Dole piiskopilinnus (Dahlen, läti Doles bīskapa pils)
- Dzērbene piiskopilinnus (Serben, läti Dzērbenes bīskapa pils)
- Dzintare piiskopilinnus (Dsintern)
- Gramzda piiskopilinnus (Gramsden)
- Gulbene piiskopilinnus (Schwaneburg, läti Gulbenes bīskapa pils)
- Holmi linnus – (Holm, läti Salas pils või Mārtiņsalas pils)
- Jaundole piiskopilinnus (Zweite Burg Dahlen), Riia toomkapiitli linnus
- Kalvene piiskopilinnus (Kalven)
- Krimulda piiskopilinnus (Cremon, läti Krimuldas bīskapa pils), Riia toomkapiitli linnus
- Krustpilsi piiskopilinnus (Kreutzburg, X-burg, Krustpils bīskapa pils)
- Ļaudona piiskopilinnus (Laudohn, läti Ļaudonas bīskapa pils)
- Lielvārde piiskopilinnus (Lennewarden, läti Lielvārdes bīskapa pils), Riia toomkapiitli linnus
- Liepene piiskopilinnus (Lepen)
- Lemsalu piiskopilinnus (Lemsal, läti Limbažu bīskapa pils)
- Lubāna piiskopilinnus (Lubahn, läti Lubānas bīskapa pils)
- Nīcgale piiskopilinnus (Nitzegal)
- Piebalga piiskopilinnus (Pebalg, läti Piebalgas bīskapa pils)
- Rauna piiskopilinnus (Ronneburg, läti Raunas bīskapa pils) – Riia peapiiskopi residents
- Remine piiskopilinnus (Remin)
- Saka piiskopilinnus (Sackenhausen)
- Salatsi piiskopilinnus (Salis, läti Salacgrīvas bīskapa pils)
- Smiltene piiskopilinnus (Smilten, läti Smiltenes bīskapa pils)
- Suntaži piiskopilinnus (Sunzel, Sunzeln, läti Suntažu bīskapa pils), Riia toomkapiitli linnus
- Turaida piiskopilinnus (Treiden, Treyden, läti Turaidas bīskapa pils) – Riia peapiiskopi residents
- Ungurmuiža piiskopilinnus (Orellen)
- Vainīži piiskopilinnus (Wainsel, läti Vainižu bīskapa pils)
- Vana-Pebalgi piiskopilinnus (läti Vecpiebalga) – Vidzemes, Vecpiebalga piirkonnas, Vecpiebalga vallas
- Vecdole vasallilinnus (Dahlen), algselt vasallilinnus, hiljem Riia toomkapiitli linnus
- Viļaka piiskopilinnus (Marienhausen, Villack, läti Viļakas bīskapa pils)
- Üksküla linnus (Uexküll, läti Ikšķiles pils) – ajutiselt ka piiskopi vasallilinnus
Kuramaa piiskopkonna linnused[muuda | muuda lähteteksti]
- Piltene piiskopilinnus (Pilten, Piltenes bīskapa pils) – Kuramaa piiskopkonna Kuramaa piiskopi residents, Piltenes
- Embūte piiskopilinnus (Ambothen, läti Embūtes bīskapa pils)
- Dundaga piiskopilinnus (Dondangen, läti Dundagas bīskapa pils)
- Rinda piiskopilinnus (Angermünde, läti Rindas (Angermindes) bīskapa pils)
- Valtaiķi piiskopilinnus (Neuhausen, läti Valtaiķu bīskapa pils)
- Ārlava piiskopilinnus (Erwahlen, läti Ārlavas bīskapa pils)
- Ēdole piiskopilinnus (Edwahlen, läti Ēdoles pils)
Seloonia ja Semgallia piiskoppide linnused[muuda | muuda lähteteksti]
- Sēlpilsi piiskopilinnus (Sēlpils viduslaiku pils, Selburg) – Sēlpils Sēlpilsi vald
- Babīte piiskopilinnus (Castrum Babath, läti Babītes pils ) – Seloonia piiskopi residents, Sēlijas
- Mežotne piiskopilinnus (Mesothen, läti Mežotnes pils) – Semgallia piiskopi residents, Zemgales
Vasallilinnused[muuda | muuda lähteteksti]
Liivimaa ordu valdused (alad valgega) aastatel 1346(1347)–1558
Orduvasallide linnused[muuda | muuda lähteteksti]
- Engure vasallilinnus (Angern) – Engure piirkonnas
- Kraslava vasallilinnus – Latgales, Krāslava piirkonnas, Krāslava linnas, Väina ehk Daugava jõelooke põhjakalda künkal
- Rundāle vasallilinnus (Ruhenthal) – Rundāle, Rundāle piirkond
- Luke vasallilinnus – Valka vallas, umbes 5 km kaugusel Valkast
- Stabegi vasallilinnus – Aloja vald, Aloja rajoon
- Stende vasallilinnus (Stenden) – Stende, Talsi piirkond
Peapiiskopkonna vasallilinnused[muuda | muuda lähteteksti]
- Augstroze vasallilinnus[2] (varemed) (Augstrozes pils, Hoch Rosen) – Augstroze Umurga vald
- Bērzaune vasallilinnus (Bersohn)
- Ergli vasallilinnus – Vidzemes, Ergli piirkonnas, Ergli linnas, Ogre jõe ääres
- Jersika vasallilinnus
- Kalsnava vasallilinnus – Vidzemes, Madona piirkonnas, Kalsnava vallas (Kalsnavas pagasts), Veckalsnava asulas, Bērzaune jõe ääres
- Koknese vasallilinnus, algselt vasallilinnus, hiljem Riia peapiiskopi piiskopilinnus
- Krievciemsi vasallilinnus – Latgales, Krustpilsi piirkonnas, Varieši vallas Krievciemsi asulas, Aiviekste (Ewst) jõe ääres
- Lielvārde vasallilinnus (Lielvārdes Dievukalns, Lennewarden)– Lielvārde linnas Daugava kaldal
- Lielstraupe vasallilinnus (Gross-Roop)
- Lokstiņi vasallilinnus (Loxten)
- Mazstraupe vasallilinnus (Klein-Roop)
- Mujāni vasallilinnus (Mojahn)
- Nabe vasallilinnus – Nabe e. Laadjärve edelakalda lähedal Vitrupe jõe ääres, Limbaži piirkonnas
- Rozula vasallilinnus (Rosenbeck)
- Tirza vasallilinnus – Vidzemes, Kulna (Gulbene) piirkonnas, Tirza vallas Tirza asulas, Tirza (Tõrsa) jõe ääres
- Vecdole vasallilinnus (Dahlen), algselt vasallilinnus, hiljem Riia toomkapiitli linnus
- Väike-Salatsi vasallilinnus (Salisburg, läti Mazsalaca) – praeguse Mazsalaca linna maa-ala, Salatsi (Salaca) jõe ääres)
- Ungurpilsi vasallilinnus – Aloja piirkonnas, Aloja alevist läänes Jogla jõe ääres
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Mitteilungen aus dem Gebiete der Geschichte Liv-, Est- und Kurlands, Band 1, 1840, lk.307
- ↑ 2,0 2,1 Castles of Riga's Bishop and Capitul of Dome
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Medieval castles in Latvia
- FUNDACJA "PROMEMORIA"
- Castles of Riga's Bishop and Capitul of Dome, www.castle.lv
- Livonijas ordeņa pilis, www.castle.lv
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Stephen R. Turnbull, Crusader Castles of the Teutonic Knights (2): The Stone Castles of Latvia and Estonia 1185–1560. Osprey Publishing, 2004
