Lääne-käosulane

Allikas: Vikipeedia
Lääne-käosulane

Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Linnud Aves
Selts Värvulised Passeriformes
Sugukond Roolindlased Acrocephalidae
Perekond Käosulane Hippolais
Liik Lääne-käosulane
Binaarne nimetus
Hippolais polyglotta
(Veillot, 1817)

Lääne-käosulane (Hippolais polyglotta) on roolindlaste sugukonda käosulase perekonda kuuluv lind.

Levila[muuda | muuda lähteteksti]

Lääne-käosulane elab Edela-Euroopas, Itaalias ja Loode-Aafrikas. Seal täidab ta sama ökoloogilist nišši mis käosulane Eestis. Ta rändab talveks Lääne-Aafrikasse.

Välimus[muuda | muuda lähteteksti]

Lääne-käosulase kehapikkus on umbes 13 cm. Ta on käosulasega äravahetamiseni sarnane, tühisteks erinevusteks on temast natuke lühemad tiivad, pruunid jalad ja heleda tiivalaigu puudumine. Täiskasvanud linnul on pruun selg, pruunid tiivad ja kollakas alapool. Nokk on tugev ja terav. Mõlemad sood on ühesugused nagu põõsalindudel ikka, aga noorlinnud on kõhu alt kahvatumad.

Kuid lääne-käosulase laul on märksa teistsugusem: pikk ja kiire vaheldusrikas sädin. Kutsehüüd on lühike tsrit või tsk.

Elupaik[muuda | muuda lähteteksti]

Lääne-käosulane asustab lehtpuistuid ja -põõsastikke, sageli veekogude kallastel.

Pesitsemine[muuda | muuda lähteteksti]

Lääne-käosulase munad

Emaslind rajab pesa madalale (0,3–5 m kõrgusele) puu või põõsa oksaharule. Kurnas on 3–5, tavaliselt 4 muna, mida emane haub 12–13 päeva. Pojad lahkuvad pesast 11–13 päeva vanuselt ja iseseisvuvad umbes 9 päeva möödudes.[2]

Toitumine[muuda | muuda lähteteksti]

Lääne-käosulase peamine toidus on putukad ja muud väikesed selgrootud. Sügisel sööb ta ka marju.[2]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. https://www.iucnredlist.org/species/22714912/111814759 (vaadatud 2.1.2022)
  2. 2,0 2,1 Stanley Cramp (toim.) 1992: The Birds of the Western Palearctic. Vol. VI Warblers. - Oxford University Press. Hongkong