Käärimine (kangas)

Käärimine on lõnga korrutamine lõimeks. Käsitsi kangakudumisel nimetatakse käärimist ka kanga loomiseks.

Kanga käärimine eelneb kudumisele. Kanga lõimelõngad veetakse korrapäraselt valmis ja vahelik jaotatakse vajalikus pikkuses ja laiuses. Kudumi laiusest ja tihedusest lähtudes keritakse vastav arv lõimelõngu kudumi pikkuselt spiraalina ümber käärpuude. Nii saadud lõngapalmik keritakse kangaspuude lõimepoomile.

Kanga käärimisel on tähtis, et lõimelõngad jookseksid käärpuudele ühtlase pingusega. Seetõttu tegeleb selle tööga algusest lõpuni üks inimene. Enne käärimisest veetakse nii pikk pael ümber käärpuude, kui pikka kangast soovitakse käärida. Käärpuudel jäävad vedukordade vahed hästi näha ning on võimalik määrata, mitme käärimisringiga peab jõudma ülemiste vahelikupulkadeni. Kui lõng on sile, kääritakse 4–12 lõngaga. Takuse, sõlmelise või villase lõimematerjali korral kääritakse ühe, kahe või nelja lõngaga. Kääritavate lõimelõngade otsad sõlmitakse lihtsa hobusesabasõlmega kokku.

Vaata ka

• Kangaspuud
• Käärkast
• Käärlaud
• Käärpuud

Kirjandus

• Eevi Astel. Kangakäärimine Eestis. Etnograafiamuuseumi aastaraamat, 1971.

Välislingid

• Kanga käärimine (loomine) käärpuudel Eesti Ajaloomuuseum
• Käärpuud, Mõniste Talurahvamuuseum