Kvindiring

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Kvindiring on muusikateoreetiline skeem, mis kirjeldab helide ja helistike omavahelisi suhteid. Kvindiring põhineb seaduspärasusel, et mistahes helist (noodist) puhta kvindi kaupa üles- või allapoole liikudes jõutakse pärast kõikide teiste nootide läbimist enharmooniliselt sama noodi (heli) juurde tagasi.


Ringi parempoolsel küljel suureneb helistiku dieeside arv; vasakpoolsel küljel suureneb bemollide arv. Kvindiring näitab ära ka uute võtmemärkide ilmumise ning nende paiknemise järjekorra noodikirjas noodivõtme järel: esimene diees (võtmemärk) on FSharp.svg, millele järgneb CSharp.svg, GSharp.svg, DSharp.svg jne. Bemollide poole liikudes: B, EFlat.svg, AFlat.svg, DFlat.svg jne.

Kõrvuti asuvad helistikud erinevad omavahel ühe võtmemärgi võrra ning on sugulashelistikud. Päripäeva (dieeside poole) liikudes on järgmine helistik eelmise helistiku dominant(helistik); vastupäeva (bemollide poole) liikudes on järgmine helistik eelmise helistiku subdominant(helistik).

Vastaskülgedel paiknevad helide (nootide) omavaheline intervall on suurendatud kvart (tritoon).


Helirida • helistik  • võtmemärk
Bemoll Diees
Mažoor minoor Mažoor minoor
0 Do-mažoor (C-duur), la-minoor (a-moll)
1 Fa-mažoor (F-duur) re-minoor (d-moll) Sol-mažoor (G-duur) mi-minoor (e-moll)
2 Si-mažoor (B-duur) sol-minoor (g-moll) Re-mažoor (D-duur) si-minoor (h-moll)
3 Mi-mažoor (Es-duur) do-minoor (c-moll) La-mažoor (A-duur) fa-minoor (fis-moll)
4 La-mažoor (As-duur) fa-minoor (f-moll) Mi-mažoor (E-duur) do-minoor (cis-moll)
5 Re-mažoor (Des-duur) si-minoor (b-moll) Si-mažoor (H-duur) sol-minoor (gis-moll)
6 Sol-mažoor (Ges-duur) mi-minoor (es-moll) Fa-mažoor (Fis-duur) re-minoor (dis-moll)
7 Do-mažoor (Ces-duur) la-minoor (as-moll) Do-mažoor(Cis-duur) la-minoor (ais-moll)
Vaata ka kvindiring


Heliklass
Ühte heliklassi kuuluvad helid on enharmoonilised helid.
Heliklass Flat.svgFlat.svg Flat.svg Sharp.svg DoubleSharp.svg
0 Deses C His
1 Des Cis Hisis
2 Eses D Cisis
3 Feses Es Dis
4 Fes E Disis
5 Geses F Eis
6 Ges Fis Eisis
7 Ases G Fisis
8 As Gis
9 Heses A Gisis
10 (t või A) Ceses B Ais
11 (e või B) Ces H Aisis