Kviitung

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Ajaline ja nimeline kviitung väärtusega 6000 rubla..png

Kviitung (prantsuse keeles quittance) on ametlik trükitud või elektrooniline tõend, mis tõestab raha, vara, väärtuslike paberite või asjade vastuvõtmist. [1]

Tavaliselt pole kviitungi jaoks paika pandud kindlat vormi, näiteks nõuet, et see oleks masinaga loodud. Paljud müügikohtades olevad terminalid ja kassaaparaadid saavad automaatselt kviitungeid esitada. Kviitungid võivad olla tehtud raamatupidamissüsteemidega, neid saab käsitsi kirjutada või luua elektrooniliselt, näiteks kui tehingut ei toimu näost näkku. Postikulude ja töötlemiskulude vähendamiseks ei saada paljud ettevõtted klientidele kviitungeid posti teel, välja arvatud juhul, kui seda nõutakse. Tänapäeval tunnevad inimesed vähem huvi füüsiliste paberkandjal kviitungite vastu. On loodud erinevaid süsteeme ostu lihtsustamiseks. Nad oskavad näiteks ise tuvastada inimese allkirja krediitkaardilt sisseehitatud kaamera abil. Nad oskavad seda võrrelda allkirjaga, mille jätab inimene ettenähtud tahvelarvutile.[2]

Kviitungi sünonüümideks on tšekk, pilet ja tõend.

Kviitungi tüübid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Pagasi kviitung on dokument, mida kasutatakse, et registreerida pagasi vedamist ühistranspordiga.[3][4]
  • Veodokument tõestab pagasi vastuvõtmist transportimiseks raudteel või siseveetranspordil. See dokument tõestab, et vedaja võttis vastu materiaalse väärtusega asja. Sellist kviitungit väljastatakse teatud isikule. Kui transporditav pagas on saanud vigastusi või see on kaotatud, on kviitungi omanikul õigus esitada pretensioon või pöörduda kohtusse.[5]
  • Saadetise saatmise kviitung on dokument, mis kirjeldab saadetist ja selle saatmise informatsiooni. [6]
  • Kassatšekk ehk ostutšekk on füüsiline dokument, mis on välja prinditud ettenähtud masinaga peale ostu sooritamist. Tšekk tõestab ostu sooritamist. Ostu sooritades nõustub klient poe reeglite ja hindadega. Tavaliselt on tšekil kaupluse nimi; ostu kuupäev, klienditeenindaja andmed, ostude loetelu koos hindadega. Eraldi on välja toodud käibemaks ja ostu täpsustused. Tšekk võib sisaldada garantii- või tagastamise detaile, eripakkumisi, kulutusi või kuponge, kuid need on reklaamikampaaniad ega ole ametliku kviitungi kohustuslik osa. Kviitungi alusel võib klient tagastada või vahetada eset, mis talle ei sobinud. Tšekk on fiskaalne dokument ehk dokument, mis on seotud maksude tasumisega. [7]
  • Raha laekumise kviitung on ametlik dokument, mis on väljastatud ettevõtte, organisatsiooni või asutusega tehtud tehingu teisele poolele mingi teenuse eest maksmise, ettemaksu tagastamise või muude rahatehingutega. Raha laekumise kviitung tõestab, et raha on laekunud.
  • Väärtpaberite hoiustamise kviitung on panga kviitung, mis kinnitab, et teatud aktsiad on kehtivad ja et klient on need kätte saanud.[8]
  • Laokviitung on dokument, mida annab lao omanik otseselt veose omanikule, kes kasutab teenust. See dokument kirjeldab laostatud veost. Ettevõte, mis võtab veost vastu, on kohustatud hoiustuma seda ja tagastama selle samas seisundis. Laokviitungi hoiustamise tüübid:
    1. laos hoiustamine;
    2. lombardis hoiustamine;
    3. väärtpaberite ja väärtuslike asjade hoiustamine pangas;
    4. pagasi või asjade hoiustamine ladustamispunktis transpordiga seotud ettevõtetes;  
    5. sekvesteerimine on vaidlusaluste esemete ladustamine;  
    6. esemete hoidmine garderoobis;  
    7. asjade hoidmine hotellis.[9]
  • QSL kaart (kaart-kviitung) on kahepoolse raadioühenduse või ühesuunaline signaali toimumise kirjalik kinnitus. Nimi sai alguse Q-koodist QSL, mida võib tõlgendada nii kinnituse kui küsimusena. Kui sellele järgneb küsimärk („QSL?“), siis tähendab see „Kas kinnitate sõnumi kättesaamist?“. Ilma küsimärgita „QSL“ tähendab „Kinnitan teie sõnumi kättesaamist.“.[10]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Uibo, U. & others. Keel Ja Kirjandus, 53(05. (2010). Etümoloogilisi märkmeid (IX). Lk 370-376. 
  2. Kuo, Y.-T., & Kuo, S. (2005). System of central signature verifications and electronic receipt transmissions. Google Patents.
  3. Õunapuu, A. (2013). Kauba toimetamine maanteetranspordiga importijale tolliterminalide kaudu (PhD Thesis). Sisekaitseakadeemia.
  4. Emintseva, J. A. (2017). Ladustamislepingu tüübid. NovaUm. Ru, (7), 183–186.
  5. Peet, E., & Vanaisak, S. (2014). Elektroonsete veodokumentide kasutamise võimalikkuse analüüs eesti maanteetranspordis (PhD Thesis). Tallinna Tehnikakõrgkool.
  6. Wong, J. Y., & Anderson, R. L. (2002). Verified receipt, notification, and theft deterrence of courier-delivered parcels. Google Patents.
  7. Kirsimaa, K.-K. (2018). Käibemaksutagastusega müügi võimalused (PhD Thesis). Sisekaitseakadeemia.
  8. Kodasmaa, V. (2008). Majandusarvestuse alused. Sisekaitseakadeemia.
  9. Emintseva, J. A. (2017). Ladustamislepingu tüübid. NovaUm. Ru, (7), 183–186.
  10. Cochran, P. A. (2016). Q Code, Text, and Signs: A Study of the Social Semiotic Significance of QSL Cards (PhD Thesis). University of Findlay.