Kveenimaa

Allikas: Vikipeedia

Kveenimaa (muudes keeltes ka Kvenland, Kvänland, Cwenland ja Kænland) on piirkond.

Kveenimaa, s.o Peräpohjola ehk Pärapõhjala ning rootsi keeles Norrbotten vastab enam-vähem ajalooallikatest tuntud Kainuu aladele.

Algset olnud suurem maa-ala, kattis pool praegusest Rootsi riigist ja ulatus nn Sabme, s.o saamide asualani Põhjalas. Soome pool Põhjalahte ehk Botnia lahte ulatus see ala aga peaaegu Turu linna haldusaladeni välja[1].

1070. aasta paiku on maininud kroonik Bremeni Adam, et maal, mida valitsetakse Helsinglandist ja kus elavad nn skrithifinnid (suusataja-laplased?), on „naiste maa“, Terra feminarum, (rootsi keeles en kvinna – naine)[2]. Kveenimaa nimi olevatki seotud asjaoluga, et sealsed mehed, kelle elualaks oli jahipidamine, jäid oma n-ö Põhja-retkedel kauaks kodust ära ning majapidamine oli naiste kanda.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Usutlus meäkeelse rahva vaimse juhi Bengt Pohjaneniga". Maavalla Koja veebileht.
  2. "Teabelisa: meälased ja kveenid". Sirp.