Kuusepüü
| Kuusepüü | |
|---|---|
 Isane kuusepüü | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad |
| Hõimkond |
Keelikloomad |
| Klass |
Linnud |
| Selts |
Kanalised |
| Sugukond |
Faasanlased |
| Perekond |
Püü |
| Liik |
Kuusepüü |
| Binaarne nimetus | |
|
Canachites canadensis | |
 Kuusepüü levila | |
Kuusepüü (Canachites canadensis) on keskmise suurusega püü, kes elab Põhja-Ameerika okasmetsades.[1] Ta on üks metsikumaid püü liike, kes on kohanenud puude otsas istuma ja liikuma. Kuusepüü kaalub keskmiselt 450-650 g ning kehapikkus on 38-43 cm. Eluiga on 5-6 aastat.
Isased täiskasvanud linnud on selja pealt hallid ja kõhu alt mustad. Külgedel on valged täpid ja silmade kohal punane nahk. Emased linnud on pruuni- ja hallikirjud, tumedate ja valgete triipudega alakehal.[2]
Paljunemine
[muuda | muuda lähteteksti]Paaritumiskäitumine kestab aprilli algusest juuni keskpaigani.
Munemine algab pärast lume täielikku sulamist. Madalad temperatuurid ja sademed võivad munemist edasi lükata.
Kuusepüü munad on ovaalsed. Värvus varieerub olenevalt alamliigist kollakaspruunist kahvatu kollakaspruunini, koorel võib esineda ka täppe ja ebakorrapäraseid laike.[3]
Vaenlased
[muuda | muuda lähteteksti]Kuusepüü vaenlased on erinevad kullid, punarebased, hundid, puumad, koiotid, oravad, nirgid ning vahel ka vareslased.[4]
Elupaik
[muuda | muuda lähteteksti]Kuusepüü on looduslikult levinud Kanadas ja Ameerika Ühendriikide põhjaosas.
Kuusepüüd eelistavad elada okaspuumetsades. Meelis elupaigad on põlenud alad, kuhu on kasvanud tihe männik, samuti kuusikud ning tiheda alusmetsaga tsuugad. Pesa ehitab emaslind. Pesaks on madal lohk maapinnal, mille vooderdamiseks kasutatakse okkaid, lehti ja sulgi.[5]
Toitumine
[muuda | muuda lähteteksti]Suvel otsib kuusepüü toitu pigem maapinnalt, talvel puudelt. Täiskasvanud on enamasti taimtoidulised, süües peamiselt puude okkaid. Väga noored linnud söövad rohkem putukaid, hilissügiseks on nad üle läinud täiskasvanu dieedile.[5] Nad võivad toituda ka võrsetest, lehtedest, marjadest, lilledest, putukatest, tigudest ja seentest. Ilma soojenemisel on mustikataimed tähtis osa kuusepüü toidulauast.[6]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Maailma lindude nimetused". www.eoy.ee. Vaadatud 3. märtsil 2025.
- ↑ "Spruce Grouse - Facts, Diet, Habitat & Pictures on Animalia.bio". animalia.bio. Vaadatud 3. märtsil 2025.
- ↑ Schroeder, Michael A.; Blomberg, Erik J.; Boag, David A.; Pyle, Peter; Patten, Michael A. (2021). "Spruce Grouse (Canachites canadensis), version 1.1". Birds of the World (inglise). DOI:10.2173/bow.sprgro.01.1species_shared.bow.project_name. ISSN 2771-3105.
- ↑ "Spruce grouse". Minnesota Department of Natural Resources (inglise). Vaadatud 3. märtsil 2025.
- ↑ 5,0 5,1 "Spruce Grouse | Audubon Field Guide". www.audubon.org (inglise). Vaadatud 3. märtsil 2025.
- ↑ "Spruce Grouse Life History, All About Birds, Cornell Lab of Ornithology". www.allaboutbirds.org (inglise). Vaadatud 3. märtsil 2025.