Kuus sigmat

Allikas: Vikipeedia

Kuue sigma ehk 6 sigma ehk all peetakse enamasti silmas juhtimismeetodit või ka -protsessi ja juhtimissüsteemi, mille eemärgiks on protsesside parendamine ja statistiliste meetodite kasutamine kvaliteedistrateegiate tagamisel nii teenindus- kui ka tootmisettevõtete juhtimise erinevatel tasanditel. 6σ-t vaadeldakse ka kvaliteedijuhtimise ühe töömeetodina.

Termin “Kuus sigmat” tuleb statistikast ja kasutatakse statistilises kvaliteedijuhtimises, mis aitab hinnata protsessi suutlikust. Kuus Sigma saab täiustada uusi või olemasolevaid protsesse kasutades selle määratletud metoodikat. Selle põhieesmärk on rakendada mõõdikupõhist strateegiat mis spetsialiseerub protsessi täiustamisele ja variatsiooni vähendamisele äri- ja tootmisprotsessides.

6 sigma sümbol

Kuus Sigmat iseloomustab ülimalt kõrge kvaliteeditasemega protsess. Selleks et saavutada Kuus Sigma taset, protsess ei tohi toota rohkem kui 3,4 defekti 1 miljonist võimalusest (99.99966% juhtumitest on defekti vabad). Kuus Sigmat hakati kasutama ärimaailmas esimest korda 1986. aastal Motorolas ning seda tutvustati Bill Smith ja Mikel J. Harry poolt.[1]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kuue Sigma juured kui mõõtmisstandardina pärinevad 19. Sajandist, kui Carl Friedrich Gauss tutvustas normaaljaotust. 1920-datel aastatel tuli Walter Shewhart välja tootmiskvaliteedi kontrolli ideega. Läbi selle loodi tööriist – ohjekaart, mille abil oli võimalik visualiseerida protsessi variatsiooni ja tutvustas statistilise protsessi kontrolli mõistet. Mitmeid mõõtmisstandardeid sündisid sellest sündmusest, aga termin “Kuus Sigma” sai alguses Motorola inseneri Bill Smithi kaudu.

1980-datel otsustasid Motorola insenerid, et traditsioonilised kvaliteedimõõtmis meetodid pole piisavalt detailsed mis mõõdavad defekte tuhandetest võimalustest. Selle asemel soovisid nad luua meetodi mis mõõdab defekte miljonitest võimalustest. Läbi selle lõi Motorola uue standarti kvaliteedijuhtimises mis on toonud nende organisatsioonile edukaid lõpptulemusi. Kuus Sigma kasutamine on aidanud Motorolal säästa 2005. aastaks 11 miljardi dollarit tootmiskuludest. Samuti on ka Kuus Sigma ametlikult registreeritud Motorola kaubamärk. 1995. aastal otsustas Jack Welch teha Kuus Sigmast General Electric-u keskse äristrateegia.

Meetodid[muuda | muuda lähteteksti]

Kuus Sigma kasutamine töötab läbi kahe alameetodi: DMAIC ja DMADV.

DMAIC 5 tsüklit:[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Probleemi defineerimine (Define), kliendi vajaduste ja soovide väljaselgitamine.
  2. Mõõtmine (Measure), relatiivsete andmete kogumine.
  3. Analüüs (Analyse), andmete analüüs ja põhjus-efekti suhte kinnitamine.
  4. Parendamine (Improve), protsessi täiustamine ja optimiseerimine.
  5. Kontroll (Control), kindlustamaks protsessi deviatsioonid on parendatud.

DMAIC tsükli kasutus on implimeeritud projektidesse mis aitavad täiustada olemas olevaid protsesse. DMAIC on põhitööriist selleks, et juhtida Kuus Sigma projekte. Samuti on DMAIC edasiarendus PDCA tsüklist (plan-do-check-act).[2]

DMADV 5 tsüklit:[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Probleemi defineerimine (Define), luua eesmärk mis arvestab kliendi soovide ja ettevõte strateegiaga.
  2. Mõõtmine (Measure), mõõta toote võimalusi, tootmismahtu ja riske.
  3. Analüüs (Analyze), arendades ja disainides alternatiive.
  4. Disain (Design), disainida täiustatud alternatiivi.
  5. Kinnitus (Verify), kinnita toote disain, viia läbi testimine ja rakendada tootmisprotsess.

DMADV kasutatakse projektides uute protsesside loomisel.

DMAIC ja DMADV individuaalsetes tsükli osades kasutatakse mitmeid kvaliteedijuhtimises rakendatavaid meetodeid olles kasutusel ka väljaspool kuue sigma kvaliteedi strateegiaid, nagu näiteks:

Kuus Sigma Sertifikaadid[muuda | muuda lähteteksti]

Üks põhi innovatsioone Kuus Sigma kasutamisel sisaldab totaalset kvaliteedijuhtmise funktsiooni “professionaliseerumist”. Kuus Sigma professionaalid eksisteerivad mitmel tasandil ja mängivad eri rolle. Selleks et organisatsioonis oleks võimalik Kuus Sigmat edukalt rakendada, määratakse organisatsioonis kindla väljaõppega rollid. Nende nimetused põhinevad võitluskunsti vöö värvuse hierarhias, mis näitab oskuste taset ja rolli Kuus Sigma projekti läbiviimisel. Formaalselt ASQ (The American Society for Quality) järgi tunnustatakse Kuus Sigma mandaadiga nelja eri tasandi:[3]

  • Meister mustvöö (MBB); . Treenib ja õpetab musti ja rohelisi vöösid. Tema roll organisatsioonis on rohkem Kuus Sigma tehnoloog ja sisemine nõustajana projektidele.
  • Must vöö (CSSBB); Serfitseeritud spetsialist, tunneb Kuus Sigma filosoofiat ja eesmärke ning oskab rakendada selle meetodeid. Samuti suudab juhtida projekti DMAIC tsükli läbi Kuus Sigma põhimõtete.
  • Roheline vöö (CSSGB); abistavad musti vöösid projekte andmete kogumise ja analüüsiga. Samuti juhivad nad rohelise vöö tasandil projekte ja meeskondi.
  • Kollane vöö (CSSYB); omavad põhiteadmisi Kuus Sigma kasutamisel osalevad kui projektimeeskonna liikmetena jälgides protsesside täiustusi.

Lisalugemist[muuda | muuda lähteteksti]

  • Peter S. Pande, Robert P. Neuman, Roland R. Cavanagh, "Kuue sigma tee. Kuidas GE, Motorola jt tippettevõtted oma sooritusi lihvivad."

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Tennant, Geoff (2001). Six Sigma: SPC and TQM in Manufacturing and Services. Gower Publishing. pp. 7–36. 
  2. Shankar, Rama (2009). Process Improvement Using Six Sigma. ASQ Quality Press. pp. 15–29. 
  3. Alessandro, Laureani; Antony, Jiju (2011). "Standards for Lean Six Sigma certification". International Journal of Productivity and Performance Management. Vol. 61: pp.110–120.