Kuumutatavad tubakatooted

Allikas: Vikipeedia

Kuumutatavad tubakatooted on tooted, mis koosnevad üldjuhul tubakast või tubaka aseainest ja akutoitega küttesüsteemist, mis kuumutab tubakat [1][2]. Kuumusega tekib tubakast sisse hingatav aerosool, mis sisaldab nikotiini, veeauru ja glütseriini. Kuumutatavates tubakatoodetes on tihti ka lisandeid, et tagada maitsestatus [3].

Tubakalehti kuumutatakse umbes 250–350 °C juures [4], ehk oluliselt madalamal temperatuuril kui traditsioonilised sigaretid, mille põlemistemperatuur võib olla kuni 800 °C. [5] Nikotiini eraldamiseks tubakalehtedest kasutavad kuumutatud tubakatooted üldiselt sisse ehitatud või väliseid soojusallikaid, soojendusega suletud kambrit või tootespetsiifilisi kohandatud tubakapulki [6].

Esimesed põlemisvabad tubakatooted jõudsid turule 1980. aastate lõpus, kuid suurem kasutuselevõtt tarbijate poolt on leidnud aset viimaste aastate jooksul [7].

Teadusuuringutes on leitud, et kuumutatud tubakatoodetest tulev aerosool on üldjuhul vähem tervist kahjustav kui sigaretisuits. Seda on selgitatud madalama töötemperatuuri, teistsugune filtersüsteemi ja erineva füüsilise disainiga [8] .Uuringud on leidnud, et kuumatud tubakatoodetest ei tule nö külgvoolu osakesi, ehk on vähem kahjulikud teistele toas viibijatele. Selle fenomeni põhjuseks loetakse suuremat osakeste suurust ja veeauru osakaalu, mis aitab osakestel kiiresti aurustuda, võrreldes sigaretisuitsuga mille osakesed jäävad õhus ringlema[9].

Viimaste uuringute kohaselt on kõige rohkem kasutatav kuumutatud tubakatoode Philip Morris Internationali IQOS [5]. Kõige suurem turg on Jaapan, kus kuumutatud tubakatooteid tuuakse turule tihti esimesena. Seda põhjendatakse Jaapani klientide suurema uudishimu ja uute tehnoloogiate vastuvõtlikkusega[10].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Heated Tobacco Products". Centers for Disease Control and Prevention. Vaadatud 26.01.2021.
  2. Liisa Rebane-Mäe (11.04.2020). "Tubakat kuumutavad seadmed: kuidas need erinevad veipimisest või suitsetamisest". Delfi.ee. Vaadatud 26.01.2021.
  3. FDA (5.01.2020). "How are Non-Combusted Cigarettes, Sometimes Called Heat-Not-Burn Products, Different from E-Cigarettes and Cigarettes?". FDA.GOV. Vaadatud 26.01.2021.
  4. Pieper, Elke; Mallock, Nadja; Henkler-Stephani, Frank; Luch, Andreas (2018). Bundesgesundheitsblatt - Gesundheitsforschung - Gesundheitsschutz. Berlin: Springer Germany. Lk 61. ISBN 1436-9990. {{raamatuviide}}: kontrolli parameetri |isbn= väärtust: pikkust (juhend)CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  5. 5,0 5,1 Gerard Li, Sonia Saad, Brian G. Oliver ja Hui Chen (september 2018). "Heat or Burn? Impacts of Intrauterine Tobacco Smoke and E-Cigarette Vapor Exposure on the Offspring's Health Outcome". Toxics. Vaadatud 26.01.2021.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  6. New Zealand Ministry of Health. "Regulatory Impact Statement: Regulation of smokeless tobacco and nicotine-delivery products" (PDF). health.govt.nz. Vaadatud 26.01.2021.
  7. Theodore L Caputi (september 2016). "Industry watch: heat-not-burn tobacco products are about to reach their boiling point". Tobacco Control. Vaadatud 26.01.2021.
  8. William E Stephens (4. august 2017). "Comparing the cancer potencies of emissions from vapourised nicotine products including e-cigarettes with those of tobacco smoke". Tobacco Control. Vaadatud 26.01.2021.
  9. Kaunelienė, Violeta; Meišutovič-Akhtarieva, Marija; Martuzevičius, Dainius (september 2018). "A review of the impacts of tobacco heating system on indoor air quality versus conventional pollution sources". Chemosphere. Vaadatud 26.01.2021.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  10. Tabuchi T, Gallus S, Shinozaki T; et al. (16. detsember 2020). "Heat-not-burn tobacco product use in Japan: its prevalence, predictors and perceived symptoms from exposure to secondhand heat-not-burn tobacco aerosol". Tobacco Control. Vaadatud 26.01.2021. {{netiviide}}: et al.-i üleliigne kasutus kohas: |autor= (juhend)CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)