Kutsu mind oma nimega (film)
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Aprill 2025) |
"Kutsu mind oma nimega" (inglise keeles "Call Me by Your Name"; itaalia keeles "Chiamami col tuo nome") on 2017. aastal esilinastunud LGBTQ+ romantiline arengu- ja draamafilm, mille režissöör on itaallane Luca Guadagnino. Film põhineb André Acimani 2007. aastal ilmunud samanimelisel romaanil, mis tõlgiti 2021. aastal ka eesti keelde (tõlkija Hedda Maurer)[1]. Acimani romaanil tugineva stsenaariumi kirjutas filmi kaasprodutsent James Ivory. [2]
"Kutsu mind oma nimega" on lugu 17-aastase Elio Perlmani (Timothée Chalamet) ja 24-aastase Oliveri (Armie Hammer) tärkavast armastusest. Oliver on Elio isa, arheoloogiaprofessori Samuel Perlmani (Michael Stuhlbarg) juures praktikal, mistõttu on noormeeste suhte kulg raskendatud [3]. Filmis näitlevad ka Amira Casar (Elio ema Annella Perlman), Esther Garrel (Marzia) ja Victoire du Bois (Chiara) [2].
| Call Me by Your Name | |
|---|---|
| Žanr | draamafilm |
| Režissöör | Luca Guadagnino |
| Stsenarist | James Ivory, André Aciman (romaan) |
| Operaator | Sayombhu Mukdeeprom |
| Peaosades | Timothée Chalamet, Armie Hammer, Michael Stuhlbarg, Amira Casar |
| Monteerija | Walter Fasano |
| Filmistuudio | Frenesy Film Company |
| Levitaja | ACME Film OÜ |
| Aasta | 2017 |
| Esilinastus | 22. jaanuar 2017 (Sundance'i festival) |
| Kestus | 132 minutit |
| Riik | Itaalia, Ameerika Ühendriigid, Prantsusmaa, Brasiilia |
| Keel | inglise, itaalia, prantsuse |
| Piletitulu | 43,1 miljonit USA dollarit |
| Ametlik veebileht | |
| IMDb profiil | |
Osatäitjad
[muuda | muuda lähteteksti]- Timothée Chalamet – Elio Perlman
- Armie Hammer – Oliver
- Michael Stuhlbarg – Samuel Perlman
- Amira Casar – Annella Perlman
- Esther Garrel – Marzia
- Victoire du Bois – Chiara
- Vanda Capriolo – Mafalda
- Antonio Rimoldi – Anchise
- Elena Bucci – Bambi (kunstiajaloolane)
- Marco Sgrosso – Nico (kunstiajaloolane)
- André Aciman – Mounir
- Peter Spears – Isaac
- Andrew Duncan Hinojosa – Alessio [4]
Sisukokkuvõte
[muuda | muuda lähteteksti]17-aastane Elio Perlman on juudi-itaalia-prantsuse päritolu poiss, kes elab suvel koos vanematega nende Põhja-Itaalia mõisas. Elio arheoloogiaprofessorist isa on taas kutsunud ühe üliõpilase suveks praktikale. Sel aastal valis isa välja 24-aastase ameeriklase Oliveri. Esmakohtumise põhjal tundub Eliole, et Oliver on väga avatud ja enesekindel mees. Kuna Elio ise on aga tagasihoidlikum ja kinnisema loomuga, peab ta Oliveri enese vastandiks ning leiab, et neil ei ole pea midagi ühist. Elio veedab oma suve lugedes, kitarri ja klaverit mängides ning lapsepõlvesõprade Marzia ja Chiaraga koos olles. Ühel päikesepaistelisel päeval mängib osa noori õues võrkpalli ning Oliver üritab Elio õlgu masseerida ja ütleb talle, et too peaks lõõgastuma. Elio ei tee kokkupuutest tol hetkel välja, kuid tunneb hiljem armukadedust, kui Oliver hakkab Chiarast huvituma.
Elio ja Oliver veedavad üha rohkem koos aega: jalutavad koos linnas, sõidavad ratastega ja käivad Elio isa Samueliga arheoloogilisel väljasõidul. Elio hakkab üha rohkem tundma tõmmet Oliveri vastu. Ühel päeval käis Elio salamisi oma vanas toas, kus Oliver nüüd elas, et tema riideid nuusutada. Oliver ja Elio sõidavad ratastega linna ning vestluse käigus tunnistab Elio, et tal on tekkinud Oliveri vastu tunded. Oliver vastab, et nad ei tohiks sellel teemal rääkida. Hiljem juhatab Elio Oliveri ühe varjatud allikajärveni, kus ta käib tihti lugemas ja mõtlemas. Nad suudlevad esimest korda, kuid sellele järgneb mitu päeva vaikust ja üksteise vältimist.
Elio läheb Marziaga kohtingule ning nende suhe muutub – sõprusest saab midagi enamat pärast seksuaalvahekorda astumist. Järgmisel päeval jätab Elio Oliverile kirja, mille tõttu lõppeb nendevaheline vaikus. Oliver vastab kirjale ja palub Eliol temaga keskööl kohtuda. Tol ööl astuvad nemadki seksuaalvahekorda, pärast mida ütleb Oliver: "Kutsu mind oma nimega ja ma kutsun sind enda omaga." Järgneval hommikul taipab Elio, kui vähe aega neil on koos jäänud, ning muutub nukraks. Marzia näeb üle mitme päeva Eliot ning küsib, miks poiss teda väldib. Elio vastab kalgilt ja lahkub.
Oliveri suvi Perlmanide juures hakkas lõpule jõudma ja peagi oli tal aeg Ameerikasse naasta. Elio vanemad märkasid, kui lähedaseks nende poeg Oliveriga sai ning tegid noormeestele ettepaneku enne Oliveri lahkumist kahekesi Bergamosse sõita. Nad veedavad Bergamos kolm päeva, seiklevad looduses ning hilisõhtuses linnas, mis aina süvendab Elio tundeid. Oliver lahkub ja Elio süda on murtud. Elio helistab oma emale ja palub tal endale rongijaama järele tulla. Olles jõudnud tagasi kodulinna, näeb Marzia Eliot ning avaldab talle kaastunnet Oliveri lahkumise pärast. Marzia pakub välja mõtte jääda sõpradeks, mis valmistab Eliole rõõmu. Elio isa märkab poja nukrat tuju ja räägib pojale, et oli teadlik tema romantilisest suhtest Oliveriga. Ta räägib Eliole ka sellest, kuidas temalgi hakkas noorpõlves sarnane suhe tekkima, kuid sellel polnud võimalust muutuda nii sügavaks, kui oli olnud Elio ja Oliveri suhe. Ta julgustab Eliot olema kaotusele avatud, kogetut mitte maha suruda ning tunda kõiki emotsioone, mis teda valdavad, et ta saaks inimesena areneda.
Hanuka ajaks on Perlmanide pere tagasi Itaalias ja nad saavad Oliverilt telefonikõne. Oliver teatab, et ta on kihlunud naisega, kellega ta viimased paar aastat on vahelduvalt suhtes olnud. Emotsioonidest tulvil Elio kutsub Oliveri oma nimega ning Oliver vastab enda omaga ja väidab, et tal on kõik suvel toimunu meeles. Filmi lõpukaadris kükitab Elio põleva kamina ees, kus ta nuttes leeki jälgib. Taustal katavad vanemad ja koduabilised söögikorraks lauda. [3]
Auhinnad
[muuda | muuda lähteteksti]Film on saanud 261 auhinnanominatsiooni ja pälvinud 97 auhinda. Märkimisväärseimad:
- 2017 Chicago Filmikriitikute Ühingu parima näitleja auhind Timothée Chalamet'le;
- 2018 Kuldgloobuse nominatsioonid parima filmi eest, parima meespeaosatäitja eest Timothée Chalamet'le ja parima meeskõrvalosatäitja eest Armie Hammerile;
- 2018 parima adapteeritud stsenaariumi Oscari auhind James Ivoryle;
- 2018 Ameerika Filmiinstituudi aasta parimate filmide auhind;
- 2018 Dorian Awardsi aasta filmi ja aasta LGBTQ+ filmi auhinnad, aasta parima etteaste auhind Timothée Chalamet'le, aasta parima kõrvalosatäitja etteaste auhind Michael Stuhbargile, tõusva tähe auhind Timothée Chalamet'le;
- 2018 David di Donatello parima adapteeritud filmi auhind James Ivoryle, Luca Guadagninole ja Walter Fasanole ning parima originaallaulu auhind Sufjan Stevensile ("Mystery of Love"). [5]
Vastuvõtt
[muuda | muuda lähteteksti]Film esilinastus Sundance'i filmifestivalil 2017. aasta jaanuaris. Kinolinale jõudis film Ameerika Ühendriikides 2017. aasta novembris ja Eestis 2018. aasta jaanuaris. Filmi tõi Eestisse ACME Film OÜ. [6][2] Filmi saatis juba esilinastusel menu: esimesel nädalavahetusel oli Ameerika Ühendriikides piletitulu 412 932 USA dollarit ning film saavutas edetabelis 14. koha, mis jäi filmi kõrgeimaks positisooniks. Üle maailma on filmi piletitulu kokku olnud 43 143 046 dollarit. [2]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Vikervaade. 2021. Eesti keeles ilmus Andre Acimani raamat "Kutsu mind oma nimega", https://vikervaade.ee/eesti-keeles-ilmus-andre-acimani-teos-kutsu-mind-oma-nimega/. Vaadatud 11.04.2023.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Box Office Mojo. n. d. Call Me by Your Name, https://www.boxofficemojo.com/title/tt5726616/. Vaadatud 11.04.2023.
- ↑ 3,0 3,1 Guadagnino, Luca (Director). 2017. Call Me by Your Name [Motion Picture]. Italy: Frenesy Film Company.
- ↑ IMDb(a). n. d. Call Me by Your Name, https://www.imdb.com/title/tt5726616/. Vaadatud 11.04.2023.
- ↑ IMDB(b). n. d. Call Me by Your Name - Awards, https://www.imdb.com/title/tt5726616/awards/. Vaadatud 11.04.2023.
- ↑ Apollo Kino. n. d. Kutsu mind oma nimega, https://web.archive.org/web/20230505231009/https://www.apollokino.ee/event/3359/kutsu_mind_oma_nimega?fromLang=1000. Vaadatud 11.04.2023.