Kurt Meyer

Kurt Meyer (1943)

Kurt Meyer (Kurt Adolph Wilhelm “Panzermeyer” Meyer 23. detsember 1910 Jerxheim – 23. detsember 1961 Hagen) oli Saksa Relva-SS ohvitser teises maailmasõjas.

Elukäik

Osales lahingutes nii ida- (1. SS-Soomusdiviis) kui läänerindel (SS-Soomusdiviis Hitlerjugend).

Kurt Meyer sündis töölisklassi perekonnas. Tema isa Otto oli tehasetööline ja esimese maailmasõja veteran. Kooli kõrvalt töötas Meyer õpipoisi, teetöölise ja postiljonina, kuni astus 1929. aastal Mecklenburgi politsei teenistusse. 1930. aastal liitus ta natsiparteiga ja 1931. aastal SS-iga. Hüüdnime Panzermeyer sai ta pärast rasket õnnetust politseikoolis, kus ta imekombel ellu jäi ja täielikult paranes. 1934. aastal viidi ta eliitüksusse Leibstandarte SS Adolf Hitler, mis allus otseselt Adolf Hitlerile. Ta tõusis kiiresti ametiredelil ning 1944. aastal, vaid 33-aastaselt, sai temast 12. SS-diviisi Hitlerjugend komandör, olles üks noorimaid Saksa diviisiülemaid kogu sõjas.

Normandia lahingutes 1944. aasta suvel juhtis Meyer oma vägesid ägedates kaitsevõitlustes Caeni piirkonnas ning Carpiquet’, Buroni ja Authie juures. Just sel perioodil lasi ta hukata mitukümmend Kanada sõjavangi. 1944. aasta septembris langes ta Belgias vangi. Kanada sõjakohtus, mida juhtis tema endine vastane lahingutest Caeni all, kindral Harry Wickwire Foster, mõisteti ta esialgu surma. Otsus muudeti siiski eluaegseks vangistuseks pärast sekkumisi Kanada sõjaväe juhtkonna, sealhulgas kindral Chris Vokesi, sekkumist.

Meyer kandis karistust New Brunswicki vanglas, kus ta töötas raamatukogus ja õppis inglise keelt. 1951. aastal toodi ta üle Saksamaale Werli vanglasse ning 1954. aastal vabastati ta pärast Lääne-Saksamaa kantsleri Konrad Adenauer sekkumist. Tema karistus lühendati ja hea käitumise arvestusega loeti see kantuks. Pärast vabanemist elas ta Hagenis, kus töötas õlletehases.

Pärast mitut insulti suri Kurt Meyer südamerabandusse 23. detsembril 1961 oma 51. sünnipäeval. Temast jäid maha abikaasa Kate ning viis last. Tema matusel osales hinnanguliselt ligi 15 000 inimest ning ka kantsler Adenauer saatis kaastundeavalduse.

Sõjakurjategija

Meyerit on süüdistatud sõjakuritegude toimepanekus ka Venemaal, Ukrainas ja Poolas, kuid kohut selle üle pole mõistetud. Mingeid tõendeid nende sõjakuritegude kohta ei ole. 1943. aasta alguses osales Kurt Meyeri juhitud luurepataljon kolmandas Harkivi lahingus. Väidetakse, et selle lahingu käigus käskis Meyer hävitada Jefremovka küla ja tappa kõik külaelanikud.

Pärast sõda kirjeldas Obersturmführer Erich Rumpf sündmusi, mis väidetavalt toimusid Meyeri käsul Jefremovka külas Harkivist lõunas 1943. aasta alguses. Hommikul kell 10.30 kuulis ta maja ees, kuhu oli majutatud, püstolilasku. Rumpf jooksis välja ja nägi üht Hauptsturmführerit (kapten), kes vihaselt nõudis, et kutsutaks kompanii ülem. Varsti saabus Hauptsturmführer Nueske ja SS-kapten röökis veel korra: "Meyeri käsul tuleb see küla maa pealt pühkida, sest täna hommikul ründasid seda piirkonna relvastatud tsiviilisikud." Rumpfi sõnul laskis SS-kapten seejärel maha 25-aastase naise, kes oli neile lõunasööki valmistamas ning Waffen-SS mehed tapsid kõik küla elanikud ja põletasid nende elamud maha.

SS-Sturmbannfuhreri Jacobi Hanreichi poolt 1944. aastal pärast vangistamist Prantsusmaal lääneliitlastele antud eraldiseisev tunnistus väidab]: Leibstandarte SS Adolf Hitler (LSSAH) luurepataljon edenes lahingutegevuses 1943. aasta veebruari lõpus ida suunas ja jõudis Jefremovka küla juurde. Nad olid Vene vägede poolt ümber piiratud. Kütus ja lahingumoon olid otsakorral ja pataljoni varustati õhu kaudu, kuni neile kästi läände läbi murda. Enne seda tapeti kogu küla elanikud ja küla põletati maatasa. Pataljoni juhtis sel ajal Kurt Meyer.

Ukraina allikad, sealhulgas toonased sündmused üle elanud tunnistaja Ivan Kiselev, kes oli veresauna ajal 14-aastane, väidavad, et tapmised toimusid 17. veebruaril 1943: "12. veebruaril hõivasid LSSAH üksused kaks küla: Jefremovka ja Semjonovka. Nõukogude väed olid küladest taganemise käigus haavanud kahte SS-ohvitseri. Vastuseks tapsid LSSAH üksused viis päeva hiljem 872 meest, naist ja last. Umbes 240 neist põletati elusalt Jefremovka kirikus." Vene allikad väidavad, et massimõrva korraldas Jochen Peiperi juhitud Lötlampe Abteilung. Meyer jätkas teenistust LSSAH-s kuni 1943. aasta suveni, mil ta määrati rügemendiülemaks Prantsusmaal asuvasse äsjaloodud formeeritavasse SS-i diviisi Hitlerjugend.

Tunnustus

• Raudrist (II, I)
• Rüütlirist tammelehtede ja mõõkadega
• Saksa Rist kullas