Kurmandži keel

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Kurmandži ehk põhjakurdi keel kuulub indoeuroopa keelkonda ning on üks kurdi keele dialektidest.

Kurmandži keel on kõige levinum kurdi keele dialekt – seda räägib umbes 80% kurdidest. Põhiliselt räägitakse kurmandži keelt Türgis (umbes 15 miljonit inimest), kuid see on levinud keel ka Iraagis, Iraanis, Süürias, Türkmenistanis, Liibanonis, Gruusias, Armeenias ja Aserbaidžaanis. Üle maailma kõneleb kurmandži keelt ligikaudu 20 miljonit inimest.[1]

Keele struktuur[muuda | muuda lähteteksti]

Foneetika[muuda | muuda lähteteksti]

Kurmandži keel kasutab laiendatud ladina tähestikku. Mõnede häälikute puhul on kasutatud diakriitilisi märke, näiteks tsirkumfleksi (katust). Kurmandži tähestikus on 8 vokaali (a, ê, e, î, i, o, û, u) ja 23 konsonanti (b, c, ç, d, f, g, h, i, j, k, l, m, n, p, q, r, s, ş, t, v, w, x, y, z).

Fonoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Kurmandži keeles on nimisõnade ja omadussõnade puhul rõhk viimasel silbil. Enamikku nimisõnadele liidetud grammatilisi elemente ei rõhutata, v.a mitmuse sufiksit. Topeltkonsonandid on kurmandži keeles haruldased. Peaaegu kõik topeltkonsonandid araabia ja pärsia laensõnadest on lühendatud ühekordseteks.

Morfoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Kurmandži keeles puuduvad artiklid.

Kurmandži keeles on kaks grammatilist sugu: mees- ja naissugu. Kõigil sõnadel on kurmandži keeles sugu, kuid sugusid eristatakse vaid ainsuses, mitmuses sõnadel eri sugusid pole.

Kurmandži keele nimisõnadel on 4 käänet: nominatiiv, obliikvakääne, konstruktiiv ja vokatiiv.

Omadussõnaline täiend lisatakse täiendatava nimisõna järele.

Personaalpronoomenid nimetavas käändes:

mina – ez

sina – tu

tema, see (ingl k that) – ew

tema, see (ingl k this) – ev

meie – em

teie – hûn

nemad (ingl k those) – ew

nemad (ingl k these) – ev

Refleksiivne pronoomen on xwe.

Komparatiivi näidatakse sufiksiga -tir. Superlatiivil pole eraldi vormi, see määratakse lause konteksti järgi.

Kurmandži keeles eristatakse kolme ajavormi (olevik, minevik ja tulevik) ja kolme aspekti (perfektiivne, habituaalne ja progressiivne).

Oleviku koopula on rõhuta, kuid kirjutatakse eraldi sõnana. Eristatakse ka konsonandile ja vokaalile järgnevaid koopulaid.

Konsonandile järgnevad koopulad on järgmised:

olen – im

oled – î

(tema) on – e

oleme – in

olete – in

(nemad) on – in

Vokaalile järgnevad koopulad on järgmised:

olen – em

oled –

(tema) on – ye

oleme – ne

olete – ne

(nemad) on – ne

Süntaks[muuda | muuda lähteteksti]

Kurmandži keele põhisõnajärg on SOV: subjekt, objekt, verb. Liikumist väljendavad verbid järgnevad obliikvakäändes verbile.

Grammatilised kategooriad[muuda | muuda lähteteksti]

Kurmandži keeles on 8 grammatilist kategooriat: aspekt, kääne, sugu, kõneviis, arv, isik, aeg ja tegumood. Eesti keelega võrreldes pole muud erinevat, kui sugude eristamise olemasolu kurmandži keeles.[2]

Sõnavara[muuda | muuda lähteteksti]

Arvsõnad[muuda | muuda lähteteksti]

üks – yek

kaks – du, didu

kolm – , sisê

neli – çar

viis – pênc

kuus – şeş

seitse – heft

kaheksa – heşt

üheksa – neh

kümme – deh

Arvsõnad kaks ja kolm omaette on didu ja sisê, aga kui nad muudavad nimisõna ning kui nad on liitnumbri osaks, on nad du ja .[3]

Keelenäide[muuda | muuda lähteteksti]

Em kurd in û kurd gereke berî hemû zimanan, bi zimanê xwe biaxivin, bixwînin û binivîsin. – Me oleme kurdid ja kurdid peaksid rääkima, lugema ja kirjutama enda keeles, enne kõiki teisi keeli.[4]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Ethnologue.com". Vaadatud 23.10.2013.
  2. W. M. Thackston. Kurmanji Kurdish: A Reference Grammar with Selected Readings, 2006.
  3. W. M. Thackston. Kurmanji Kurdish: A Reference Grammar with Selected Readings, 2006.
  4. W. M. Thackston. Kurmanji Kurdish: A Reference Grammar with Selected Readings, 2006.