Kurdlehine kibuvits

Kurdlehine kibuvits (Rosa rugosa) kuulub kibuvitsade perekonda ja roosõieliste sugukonda.

Taime nimi tuleb ladina keelest, kus rosa tähendab “roos” ja rugosa tähendab “kortsuline”. See viitab taime iseloomulikele lehtedele, mis on tugevasti kortsus ja sügavate soontega. Kurdlehise kibuvitsa looduslik areaal on Venemaa Kaug-Ida, Kirde-Hiina, Jaapani saar ja Korea poolsaar. Eestis on Kurdlehine kibuvits naturaliseeritud.

Kurdlehine kibuvits
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae
Hõimkond	Õistaimed Magnoliophyta
Klass	Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts	Roosilaadsed Rosales
Sugukond	Roosõielised Rosaceae
Perekond	Kibuvits Rosa [[1]]
Liik	Kurdlehine Kibuvits
Binaarne nimetus
Rosa rugosa Thunb. Thunb.

Taime morfoloogiline kirjeldus

Rosa rugosa on 0,5–2 meetri kõrgune, püstise kasvukujuga ja tugevasti harunev põõsas, millel on rohkelt juurevõsusid. Võrse värvus varieerub hallikasrohekast helepruunini. Võrse on kaetud hallide karvadega ja tihedalt erineva suuruse ning tugevusega ogadega. Noorel võrsel on ogad jämedamad ja tugevamad. Taime pungad on pruunid, munajaskoonilise kujuga ja puhkevad aprilli kolmandal dekaadil. Lehed on 5–12 cm pikkused ja koosnevad 2–4 paarist lehehõlmadest, mis on 2–5 cm pikkused, ovaalsed kuni laielliptilised ning teravsaagja servaga. Lehtede ülapind on tugevalt kortsus, läikiv ja paljas. Leherootsudel esinevad ogad ja karvad. Õied on suured ning paiknevad 1–3 kaupa. Õied on poolkeraja kujuga, tugevalt lõhnavad ja värvuselt lillakad või punakad. Kibuvitsa tupplehed ja õieroots on näärmekarvased. Õitsemisperiood kestab juunist kuni septembrini. Viljad on suured, kuni 2,5 cm läbimõõduga, lapikovaalsed kuni kerajad, paljad, oranžikaspunased, tupplehed ettepoole suunatud. Viljad valmivad augustis–septembris.

Kasvutingimused

Taim eelistab päikeselist kasvukohta ja hästi vett läbilaskvat, liivast või savikat pinnast. Talub hästi külma, tuult, kui ka soolsust, sobides ideaalselt rannikualadele. Põuakindel ja vähese hooldusvajadusega taim. Paljuneb kergesti juurevõsudega ja võib levida laialdaselt, mistõttu vajab kasvuruumi või piiramist. Taimel tõsisemaid looduslike vaenlasi ei esine.

Kasutus

Kurdlehist kibuvitsa kasutatakse peamiselt hekkidena, kuna ta moodustab tiheda ja okkalise põõsa. Tänu vastupidavusele kasutatakse taime linnahaljastuses ja parkides. Aedades kasvatatakse teda ilutaimena tema kaunite ja lõhnavate õite pärast. Viljad on C-vitamiinirikkad ja sobivad mooside, siirupite, tee ja veini valmistamiseks. Kroonlehti kasutatakse samuti teedes ja looduskosmeetikas.