Kuršėnai

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Kuršėnai

leedu Kuršėnai
poola Kurszany
žemaidi Koršienā

Kursenai COA.gif
Kuršėnai vapp
Pindala: 11,92 km²
Elanikke: 11 116 (1.01.2017)[1] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid: 56° 0′ N, 22° 56′ E

Koduleht: http://www.kursenai.lt

Kuršėnai (Helifaili info leedu ) on linn Leedus Šiauliai rajoonis, Kuršėnai valla halduskeskus. Asub Venta jõe ääres merepinnast 105 meetri kõrgusel. Linna läbib Liibavi–Romno raudtee, sealt hargneb ka raudtee Kretinga suunas.

Linnas on piimakombinaat ja suhkruvabrik, seal kaevandatakse savi ja valmistatakse ehitusmaterjale. Linn on vana keraamikatööstuse keskus. Vaatamisväärsusteks on aastal 1933 ehitatud katoliku kirik ja kalendrimuuseum.

Elanikkond[muuda | muuda lähteteksti]

  • 200 (1823)
  • 260 (1865)
  • 3200 (1897)
  • 2900 (1923)
  • 3800 (1939)
  • 9100 (1959)
  • 10 600 (1966)
  • 11 588 (1970)
  • 12 600 (1974)
  • 13 100 (1976)
  • 13 223 (1979)
  • 14 793 (1989)
  • 14 197 (2001)
  • 11 963 (2011)

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Kuršėnai elanikest leedulasi 96,92%, venelasi 1,98%, mustlasi 0,17%, ukrainlasi 0,15%, poolakaid 0,13%, valgevenelasi 0,09% ja teiste rahvaste esindajaid 0,56%.[2]


Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kuigi linn asub ajaloolisel žemaitide asualal, on selle nimi tulenenud ilmselt seal elanud kuralastest. Kuršėnaid on esimest korda mainitud 12. sajandil. Esimene kirik rajati sinna aastal 1523. Aastal 1561 sai Kuršėnaist alev.

Aastal 1564 hakkas asula kuuluma Despot-Zenowiczitele, pärast seda aga Pacidele. Viimased omanikud olid Gruževskised, kellele alev kuulus kuni Teise maailmasõjani.

Kuršėnai hakkas arenema XIX sajandi teisel poolel, mil valmis Liibavi–Romno raudtee. 26. juulil 1919 toimus alevi all esimene bermondtiaadi lahing Leedu territooriumil. Linnaks sai aastal 1946.

Pilte[muuda | muuda lähteteksti]


Tuntud elanikke[muuda | muuda lähteteksti]

Stasys Raštikis

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]