Loovuurimus

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Kunstiline uurimus)

Loovuurimus ehk loomeuurimus ehk loomepõhine uurimus ehk kunstiline uurimus (inglise keeles artistic research, saksa keeles Künstlerische Forschung), ka disainiuurimus (inglise keeles design research) on kunstiteose ja loomeprotsessi uurimise meetod, mille puhul uurijaks on autor.

 Legaaldefinitsioon: Loovuurimus on loometegevusel põhinev multidistsiplinaarne uurimistöö, mille eesmärk on luua uusi teadmisi, kultuurivorme, loome- ja uurimismeetodeid või -tehnikaid ning panustada seeläbi uurimisvaldkondade ning ühiskonna ja majanduse arengusse. Loovkomponent ja uurimuslik osa moodustavad loovuurimuse terviku, mis vastab teadus- ja arendustegevuse tunnustele, olles uudne, loominguline, ettemääramatu tulemusega, süstemaatiline, ülekantav ja/või korratav. Loovuurimus sisaldab vähemalt ühte loomevaldkonda, mis võib olla kunst, disain, muusika, audiovisuaalvaldkond, etenduskunstid, arhitektuur või kirjandus.(Kultuuri- ja loomevaldkondades loovuurimuse toetamise tingimused ja kord, pg.2, p. 1)


Loovuurimust iseloomustavad tunnused:

  • lähtekohaks on uurija enda teos
  • koos teose uurimisega uuritakse ka teose loomise protsessi
  • reflektiivsus, enesekriitilisus ja väljapoolesuunatus
  • paigutumine alati konkreetsesse ajaloolisse ja valdkondlikku konteksti
  • loovuurimusele võib olla omane uurimise, esitlemise ja kommunikatsioonimeetodite paljus
  • loovuurimust viiakse tihti läbi uurimisrühmas, millele on omane dünaamilisus, kiire kriitiline tagasiside, eksperimenteerimise soodustamine ning vahetu võimalus jagada mõtteid ja emotsioone
  • uurimuse hermeneutiline ja interpreteeriv olemus

Loovuurimuse eesmärgiks võib olla

  • praktikat toetava info saamine näiteks ökoloogilisest, psühholoogilisest, sotsiaalsest, kultuurilisest, poliitilisest, tehnilisest või funktsionaalsest vaatekohast
  • meetodite arendamine, mis on seotud näiteks teose loomise protsessi, määratlemise ja hindamise kriteeriumide, modelleerimise või kirjeldamisega
  • lisada arusaamist loomevaldkonna ja selle sotsiaalse, kultuurilise või pedagoogilise konteksti seoste kohta ning aidata loovisikul asetuda laiemasse ajaloolisse ja poliitilisse konteksti
  • tõlgendada loometeost kultuurilise, poliitilise ja pedagoogilise tootena
  • toota infot teos(t)e ja loometegevuse sotsiaalse, sotsiaalpsühholoogilise, psühholoogilise, poliitilise ja pedagoogilise tähenduse kohta ning mõjust haridusele, elukeskkonnale ja elukvaliteedile
  • kriitiliselt uurida loomevaldkondi ja nende suundumusi, mõista loomevaldkonna ja tehnoloogia ning loomevaldkonna ja majanduse seoseid
  • ümber mõtestada ja problematiseerida loovisiku rolli ühiskonnas

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]