Kullapalavik
 |
See artikkel räägib sotsiaalsest nähtusest; filmi kohta vaata artiklit Kullapalavik (film). |
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Kullapalavik on periood, mil inimesed eri maailma paikadest kogunevad kindlale alale, kus on avastatud suurel hulgal kulda. Sageli tekkisid sellistes kohtades uued asulad aladel, kus inimasustus oli varem hõre või puudus, eriti paistis see silma Austraalias ja Põhja-Ameerikas.
Kuigi kulda on kaevandatud juba Rooma Impeeriumi ajast saadik ja varemgi, jäid suurimad kaevandusbuumid ajavahemikku 18. sajandi keskpaigast kuni 20. sajandi alguseni. Samal ajal võttis hoogu ka tööstusrevolutsioon, mis kiirendas kaevandustes kasutatava tehnoloogia ja uute tehniliste lahenduste arengut. Kõik see kiirendas omakorda muude kaevandusega seotud valdkondade, näiteks transpordi, logistika ja rasketehnika arengut. Kuigi kullakaevandamine ise ei olnud alati kõige tulusam tegevus, teenisid paljud vahendajad ja transpordifirmad kulla käitlemisega suurt kasumit. Nii kujunesid välja tänapäevases mõttes esimesed miljonärid ja mõnes piirkonnas monopolfirmad.
Kuna maailma majandus ja rahandus on tugevalt seotud kullaga ning kulla hind kipub eriti tõusma just majanduslanguste ajal, tekivad sel ajal ka lühiajalised kullapalavikud. Üks hiljutisi näiteid on Kakamega kullapalavik. Pärast 2008. aasta majandussurutist, mis viis kulla hinna rekordtasemele, on kullapalavikust hakatud rääkima ka Lõuna-Ameerikas.