Kuldtsiitsitaja

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Kuldtsiitsitaja
Emaslind
Emaslind
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Linnud Aves
Selts Värvulised Passeriformes
Sugukond Tsiitsitajalased Emberizidae
Perekond Tsiitsitaja Emberiza
Liik Kuldtsiitsitaja
Binaarne nimetus
Emberiza aureola
Pallas, 1773

Kuldtsiitsitaja (Emberiza aureola) on linnuliik tsiitsitajalaste sugukonnast tsiitsitaja perekonnast.

Levila[muuda | muuda lähteteksti]

Kuldtsiitsitaja on levinud Euraasia taigavööndis Soomest läbi Siberi kuni Hiina kirdeosa, Korea, Jaapani põhjaosa, Kuriilide ja Kamtšatkani. Talvitub Aasia kaguosas Indiast ja Lõuna-Hiinast Malai saarestikuni. Soomes on ta väga haruldane ebajärjekindel haudelind, Eestis eksikülaline. Kuldtsiitsitajat vaadeldi Eestis esmakordselt 1972. aasta juunis Soome lahes asuval Malusi saarel. [1]

Välimus[muuda | muuda lähteteksti]

Üldpikkus 14–15,5 cm.

Elupaik[muuda | muuda lähteteksti]

Kuldtsiitsitaja asustab lopsaka taimestikuga soiseid niite ja põõsastikke jõelammidel, metsaservi, subalpiinseid põõsasniite. Tema meeliselupaiku on kõrgrohustud, kus kasvab hobuoblika puhmaid. [2] [3]

Pesitsemine ja toit[muuda | muuda lähteteksti]

Kuldtsiitsitaja munad

Pesa rajab maapinnale puhma varju. Kurnas 4–5 muna. Toiduks on putukad ja seemned.

Saabub mai lõpus-juuni alguses, lahkub augustis.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Leibak, E., Lilleleht, V., Veromann, H. (eds). Birds of Estonia. Status, Distribution and Numbers
  2. Jonsson, L. Euroopa linnud, Eesti entsüklopeediakirjastus 2000, lk 524
  3. Loomade elu Tallinn Valgus 1980

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]