Kuldiga kihistu

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Kuldiga kihistu (inglise Kuldiga Formation) on ordoviitsiumi ladestu Porkuni lademe kihistu.[1] Seda hakkasid esimesena eristama Rita Ulste ja Lilita-Ilga Gailīte aastal 1970. Kihistu on nime saanud Kuldīga linna järgi.

Kihistiku stratotüüp on Mezmali 16 puurauk. Saldus 5PM puurauk on aastast 1989 Kuldiga kihistu neostratotüüp.[2]

Kihistu sisaldab järgmisi kihistikke:

Eestis eristatakse selle kihistu kivimeid Kesk- ja Lõuna-Eesti aladel. Enamasti lasub sellel Salduse kihistu ja kihistu tekkeaeg vastab umbkaudu Ärina kihistu tekkeajale.[3] Väikesel alal Tartust kirdes esineb üksnes Kuldiga kihistu.[4] Leedus eristatakse kihistikku maa loodeosas, kus see on kuni 8,5 meetri paksune.

Kihistu moodustavad liiva lisanditega tume- ja rohekashallid lubjakivid ja merglid.[5]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Kuldiga kihistu Eesti geokogude infosüsteemis (vaadatud 03.08.2019)
  2. Stratigraafia terminoloogia
  3. Kaljo, D., Hints, L., Hints, O., Martma, T. and Nõlvak, J., 1999. Carbon isotope excursions and coeval environmental and biotic changes in the late Caradoc and Ashgill of Estonia. Acta Universitatis Carolinae, Geologica 43: 507–510.
  4. Kaljo, D., Hints, L., Männik, P., Nõlvak, J., 2008. The succession of Hirnantian events based on data from Baltica: brachiopods, chitinozoans, conodonts, and carbon isotopes. Estonian Journal of Earth Sciences 57: 197–218.
  5. LIETUVOS SILŪRO, ORDOVIKO, KAMBRO, EDIAKARO SISTEMŲ STRATIGRAFINĖ KLASIFIKACIJA, 2015, lk. 21

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]