Kroomkollane

Allikas: Vikipeedia
See artikkel See artikkel räägib värvipigmendist. Värvitooni kohta vaata artiklit Kroomkollane (värvus).

Plii(II)kromaat
Nisupõld küpressidega. Vincent van Gogh, 1889. Nisupõld on maalitud kroomkollasega, millele heledates kohtades on lisatud tsinkvalget; esiplaanis on kroomkollast lisatud viridiaanile ja Schweinfurdi rohelisele

Kroomkollane on särava erkkollase kuni tumekollase värvusega värvipigment[1], koostiselt plii(II)kromaat (PbCrO4) või tahke pliikromaadi ja pliisulfaadi segu (PbCrO4 · PbSO4)[2].

Värvainete indeksis on kroomkollase tähised PY 34 (Pigment Yellow 34) ja CI 77600 või CI 77603.

Looduses[muuda | muuda lähteteksti]

Pliikromaat esineb looduslikult mineraali krokoiidina, mida aga pole kunagi pigmendina kasutatud.

Saamine ja omadused[muuda | muuda lähteteksti]

Tavaliselt saadakse pliikromaati pliinitraadi ja kaaliumkromaadi lahuste segamisel, sademena eraldunud pliikromaat filtreeritakse välja.

Pigmendi värvus varieerub sidrunkollasest kuni tumekollase peaaegu oranžini. Värvus sõltub pigmendiosakeste suurusest, hüdratsiooniastmest ja puhta pliikromaadi osakaalust. Pigment on nähtava valguse puhul hea valguskindlusega, kuid võib tumeneda UV-kiirguse mõjul ja väävelvesiniku aurude toimel. Pigmenti on kasutatud kunsti- ja maalrivärvides ning keraamikaglasuurides.

Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Mõni aeg pärast seda kui prantsuse keemik Louis Vauquelin avastas 1797. aastal uue keemilise elemendi kroomi, sünteesiti pliikromaat laboratooriumis ja seda hakati pigmendina laiemalt kasutama 1820. aastate algul[3]. Üks esimesi maale, millel esineb kroomkollane, on Thomas Lawrence'i "Härrasmehe portree" (1810)[4]. Kroomkollast kasutasid laialt paljud 19. sajandi kunstnikud, kes tundsid huvi värvi vastu - William Turner, Edouard Manet, Paul Cézanne, Claude Monet ja Camille Pissarro. Cézanne, Pissarro ja Monet kasutasid "värviliste neutraaltoonide" segamiseks primaarvärvustes pigmente ultramariini, kinaveri ja kroomkollast. Pigmendi tõrjus sajandi keskel kõrvale uuem ja keemiliselt stabiilsem hea katvusega kaadmiumkollane[5].

Segatuna Preisi sinisega annab kroomkollane pigmendisegu, mida tuntakse kroomrohelise nimetuse all.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. https://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=kroomkollane&F=M
  2. https://colourlex.com/project/chrome-yellow/
  3. https://colourlex.com/project/chrome-yellow/
  4. "Chrome yellow. - Pigments through the Ages". Originaali arhiivikoopia seisuga 28. aprill 2022. Vaadatud 11. juulil 2022.
  5. https://www.naturalpigments.eu/artist-materials/chrome-yellow-paint/?___store=naturalpigmentseu

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]