Kromafiinne rakk
Kromafiinsed rakud on (inglise keeles chromaffin cell) on paljudel imetajatel, lindudel, roomajatel ja kahepaiksetel erinevates elundites kas üksikult (väiksearvulisena) või rakurühmadena paiknev neuroendokriinsete rakkude tüüp.
1902. aastal avastas Kohn, et need rakud värvuvad kroomi sooladega pruunikaskollaseks[1].
Kromafiinsete rakkude areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia, sünteesitavad ja eritatavad moelkulid, patoloogia ja apoptoos võivad erineda nii liigiti, indiviiditi kui ka arenguastmeti.
Kromafiised rakud liigitatakse endokriinsüsteemi hulka. Osad autorid aga liigitavad need rakud, nende tihedate seoste tõttu autonoomse närvisüsteemiga, APUD rakkude süsteemi. Varem kuulusid need rakud kromafiinsesse süsteemi.
Kromafiinsete rakkude rühmi nimetatakse vahel ka kromaffiinseks elundiks, suurim neist on Zuckerkandli elund.
Embrüoloogiliselt pärinevad need rakud neuraalharja (crista neuralis) rakkudest.
Kromafiinsed rakud sünteesivad ja vabastavad sümpaatilise närvisüsteemi mediaatoriaineid katehhoolamiine - adrenaliini, noradrenaliini, dopamiini.
Roomajate (sh madude) neerumanused paiknevad neeru peal ja histoloogiliselt on säsis paiknevad kromafiinsed rakud segunenud neerumanuse koore rakkudega.[2][3]
Imetajatel on kromafiinseid rakke arvukalt just neerupealise säsis. Kromafiinsed rakud paiknevad ka sümpaatiliste närvisõlmede, uitnärvi, kõrvalnärvisõlmede, glomus caroticumi, glomus aorticumi ja kusepõie seinas, eesnäärmes ja maksa läheduses jm. Seedetraktis (soolestikus) paiknevad enterochromaffin cells.
Veislaste neerupealise säsi rakud eritavad neuropeptiididega (nagu angitensiin II, bradükiniin jt) stimuleerituna märkimisväärsetes kogustes opipoidpeptiide metioniin- ja leutsiin - enkefaliini.[4]
Inimestel seostatakse kromafiinsete rakkudega kromafiinrakulise kasvaja kromafinoomi teket.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Meditsiinisõnastik" 375:2004.
- ↑ S. A. Sakr , N. I. El-Desouki ja A. E. Essawy, Comparative Fine Structural Studies on the Adrenal Glands of the Toad,(Bufo tibamicus) and the Desert Reptile, (Uromastyx philbyi)., Journal of Biological Sciences, 1: 866-870. 2001, veebiversioon (vaadatud 30.10.2013) (inglise keeles)
- ↑ Rupik W., Early development of the adrenal glands in the grass snake Natrix natrix L. (Lepidosauria, Serpentes)., Adv Anat Embryol Cell Biol. 2002;164:I-XI, 1-102., veebiversioon (vaadatud 30.10.2013) (inglise keeles)
- ↑ Bommer M, Herz A., Neuropeptides and other secretagogues in bovine chromaffin cells: their effect on opioid peptide metabolism. Lühikokkuvõte., Neuropeptides., mai-juuni 1989 ;13(4):243-51, veebiversioon (vaadatud 25.09.2014)(inglise keeles)
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- N. C. Borberg, Das chromaffine Gewebe. Nebennierenuntersuchungen, Ergebnisse Anat Entwicki 12: 253–348., 24. August 1912, veebiversioon (vaadatud 23.09.2014) (saksa keeles)
- Hansen JT, Bing GY, Notter MF, Kordower JH, Fiandaca MS, Gash DM., Adrenal chromaffin cells as transplants in animal models of Parkinson's disease. Lühikokkuvõte, J Electron Microsc Tech., august 1989;12(4):308-15., veebiversioon (vaadatud 23.09.2014)(inglise keeles)
- Essawy, A.E., Sakr, S.A., Saleh, A.T., El-Salmy, F., Anti-inflammatory steroid (Prednisolone) and its effect on the adrenal gland, FAO, 1998, veebiversioon (vaadatud 23.09.2014) (inglise keeles)
Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Chromaffin cell seisuga 23.09.2014.