Krohvimine

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Krohvimise järjekord Krohvimist alustatakse laest ja tullakse krohvimise käigus ülevalt allapoole. Pärast karniiside tõmbamist ja nurkade krohvimist kantakse lakke ja nurkadesse koos seinte ülemise osaga viimistluskiht ning hõõrutakse siledaks. Siis viimistletakse aknaavade ja piidavahede ülemised osad. Koristatakse töölavad ja töö jätkub seinte alumiste osade krohvimisega. Kui karniise ei ole, viimistletakse kohe lagi puhtalt. Algul kaetakse kogu krohvitav pind sisseviskekihiga 2-5 mm paksuselt. Sissevisekihti ei tasandata ja mõned kohad, mis ulatuvad kõrgemale, lõigatakse maha. Pärast sisseviskekihi tardumist kantakse sellele krundikiht. Iga järgnev krundikiht kantakse peale pärast eelneva kihi kuivamist, s.t kui see pinnalt enam maha ei valgu. Juhul kui krundikiht on liialt tardunud, tuleb seda hoolikalt veega niisutada. See annab krohvile monoliitsuse. Mördikihid nakkuvad teineteisega paremini. Mördi tardumisaeg oleneb krohvitava pinna niiskusest ja poorsusest, õhutemperatuurist, mördikihtide paksusest. Lihtkrohvimise täpsus on väike. Enne krohvimist niisutatakse kõik krohvitavad seinad hästi veega. Kohe peale vee sisseimbumist tehakse sisseviskekiht. See libistatakse rihtlatiga üle, lisatakse teine kiht samalaadselt 10 mm paksuselt ning tasandatakse. Tardunud krundile kantakse viimistluskiht ja silutakse üle. Peale kuivamist hõõrutakse.