Kirsti Metusala

Kirsti Metusala (neiuna Kirsti Kiivit; sündinud 16. detsembril 1937 Jõhvis) on eesti disainer.

Haridus

Lõpetanud 1962. aastal Eesti Riikliku Kunstiinstituudi metallehistöö eriala.

Töö

Kirsti Metusala läks Estoplasti tööle 1965. aastal. «Linnaks soovitas mind, sest me olime ühe eriala inimesed. Metallikunstnikul on kergem tegeleda konstruktsioonidega ja vormidega. Minu diplomitöö oligi nimelt vormidest. 1962. aastal, kui mina ERKI lõpetasin, ei olnud üldse disaini eriala, see loodi hiljem,» meenutab Metusala.

Estoplastis töötas ta aastatel 1965–1992 valgustidisainerina. Tema lambikuplite kujunduses varieerusid eri suurusega kerad ja poolkerad, domineerisid puhtad erksad värvitoonid. Materjalidest kasutas valdavalt Estoplasti nimele kohaselt ja vääriliselt plasti ja orgaanilist klaasi, mida kombineeriti metallist ja puidust detailidega. Samuti kasutati plastkilet, millest valmistatud kuplid kaeti kangaga.

«Tööstusdisain on meeskonnatöö. Tehases ei saa töötada sellised inimesed, kes tahavad olla individualistid või suure egoga kunstnikud. Suurtootmises saab enese mina palju hoope sellega, et sa tead, kuidas teha tahaksid, aga kõiki ideid ei saa alati ellu viia. Suurtootmine seab raamid…» meenutab Metusala. Esto­plasti kunstnikuna on Kirsti Metusala olnud tegev sadade valgustite projekteerimise juures, mille hulgas on näiteks Eesti NSV Ülemnõukogu istungite saali töölaudadele kohtvalgustid, kosmonautide Tähelinna valgustid ja eluruumivalgustid paljudes Nõukogude Liidu paikades.

Kirsti Metusala lõpetas töö Estoplastis 1992. aastal.

Isiklikku

Tema abikaasa on tehnikateadlane Tiit Metusala. Tema isa oli peapiiskop Jaan Kiivit seenior, vend peapiiskop Jaan Kiivit juunior, vanaisa Jaak Varik oli Jõhvi Mihkli koguduse õpetaja.

Kirjandus

• 2016 – Nobody expected there would be much discussion about it. Toimetanud ja kujundanud Ott Metusala, tõlkinud Ulla Väljaste ja Ott Metusala, eessõna: Kai Lobjakas, pildid: Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum.