Kristadelflased

Allikas: Vikipeedia
Christadelphian Hall linnas Bath

Kristadelflased (inglise Christadelphians; kreeka keele sõnadest "vennad Kristuses") on kristlik usulahk, mis ei tunnista kolmainsust. Kristadelflaste liikumisele pani aluse 19. sajandil Suurbritannias ja Ameerika Ühendriikides tegutsenud vaimulik John Thomas. Tänapäevane kristadelflaste kogukond on rahvusvaheline – neil on hinnanguliselt 55~60 000 liiget, kes tegutsevad 130 riigis üle maailma.

Uskumused[muuda | muuda lähteteksti]

Kristadelflaste usu aluseks on üheksa põhiseisukohta:[1]

  • Piibel on Jumala Sõna ja ainus sõnum Jumalalt: kui tõlkimisel ja ümberkirjutamisel tekkinud vead välja arvata, siis on Piibel eksimatu;
  • On olemas vaid üks Jumal, Jumal-Isa: Püha Vaim on Tema jõud või vägi;
  • Jeesus Kristus ei ole Jumal, vaid Jumala Poeg: oma ema Maarja kaudu on ta inimene;
  • Inimene on surelik olend: pärast surma tema olemasolu lakkab, tal ei ole surematut hinge;[2]
  • Jeesus Kristus avas inimestele tee lunastusele, elades täiuslikku elu, mis lõppes tema ohvrisurmaga;
  • Lunastuse saavutamise eeltingimusteks on usk ja ristimine: ristitakse vaid täiskasvanuid täieliku vee alla kastmisega;
  • Jumal äratas Jeesuse surnuist ja praegu viibib ta taevas, Jumala paremal käel, kust ta kord Maa peale tagasi pöördub;
  • Jeesuse Kristuse taastulekul äratatakse kõik surnud ja antakse igavene elu neile, kes üritasid oma elus järgida Jumala seadusi;
  • Jeesuse järgijad aitavad tal valitseda ja tuua maailma rahu ning õigluse – kehtestada Jumala kuningriigi Maa peal.

Traditsioonilistest kristlikest kirikutest eristab kristadelflasi kolmainsuse ja surematu hinge eitamine. Kuna nad ei tunnista elu pärast surma, siis ei usu nad ka põrgusse – Piiblis tähendab sõna "põrgu" nende hinnangul "hauda". Peaaegu kõigist muudest kristlikest liikumistest eristab kristadelflasi õpetus, mille kohaselt Saatan ei ole isik, vaid inimeste kurjuse ja patususe sümbol ehk võrdkuju.[3]

Aktiivset osalemist ühiskonnaelus ei pea kristadelflased kristlastele kohaseks[4]. Nad ei osale poliitikas ja keelduvad teenistusest sõjaväes.

Nende peamised uskumused on summeeritud üheteistkümnest peatükist koosnevas teoses "Piibli alused".[5]

Riitused[muuda | muuda lähteteksti]

Kristadelflased kohtuvad regulaarselt, et leiva murdmise tseremoonial Jeesuse surma mälestada. Tavaliselt kohtuvad nad pühapäeviti kodudes või väikestes saalides. Kogudusehooneid reeglina ei ole. Nende teenistused on lihtsad ja püüavad jäljendada kristliku algkiriku teenistusi.

Organisatsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Kristadelflastel puudub neid ühendav ülemaailmne organisatsioon ja sellest tulenevalt ei ole ka keskset juhtimist. Iga kogudus ehk ekklesia on autonoomne. Kogudusi juhivad demokraatlikult valitud komiteed. Palgalised vaimulikud puuduvad, õpetajate ja jutlustajatena võivad tegutseda kõik koguduste meesliikmed, kellel on selleks piisavalt teadmisi ja oskusi.

Oma tegevuse paremaks korraldamiseks on nad asutanud mitmeid ühinguid ja assotsiatsioone. [6] Regulaarselt ilmuvad mitmed ajakirjad nagu The Christadelphian (aastast 1864) [7] The Testimony (aastast 1931).Glad Tidings [8](aastast 1956).

Eestis on kristadelflaste kuulutustööd korraldanud peamiselt Suurbritannia päritolu Kristadelflaste Piiblimisjon (Christadelphian Bible Mission), mis viib läbi regulaarseid kokkusaamisi Tallinnas, Tartus ja Pärnus.[9][10]

Kristadelflasi on eelkõige kritiseeritud kolmainsuse eitamise pärast, mistõttu on neid vahel nimetatud ka sektiks [11].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]