Kreisiarst
Kreisiarst ehk maakonnaarst oli piirkondlik riiklik tervishoiuametnik.
Venemaa keisririigis ja Balti kubermangudes loodi ametikoht 1783. aastal seoses asehalduskorra sisseseadmisega.
Preisimaal oli 17.-18. sajandist tegutsenud ringkonnaarstide pädevuses täita avalikke ülesandeid, nagu epideemiatõrje, meditsiinipersonali järelevalve ja kohtumeditsiinilised küsimused.
Rootsi valitsusajal tegutses Eesti Harjumaa osas Eestimaa rüütelkonna poolt ülalpeetavad maaarstid (saksa k. Landtphysici)[1].
Eestimaa aladel Tallinna ja Riia asehaldurkonna (ning järgnevalt Eestimaa ja Liivimaa kubermangus) oli kubermanguvalitsuse Üldhoolekandekolleegiumi haldusalas igas kreisis ametis arst ja kirurg abilistega. Kreisiarsti ametikoht loodi igasse kreisilinna 1797. aastast[2]. Kreisiarstide alaliseks asupaigaks oli maakonnalinn, kust seoses teenistuskohustuste täitmisega tegid väljasõite maakonda. Kreisiarsti ülesanded olid: haigete ravi, rõugepookimised, epideemiate ja taudide vastaste meetmete rakendamine, arstlikud läbivaatused ning laipade ja isikute kohtumeditsiinilise ekspertiisi teostamine; järelevalve apteekide, haiglate, vaestemajade, vanglate jt asutuste sanitaarolukorra üle; ilmastikuvaatlused. Kreisiarst allus kubermanguvalitsuse tervishoiuvalitsusele ja teostas järelevalvet maakonna tervishoiuasutuste üle ning osales maakonna hoolekandeasutuste, koolera- ja rõugepanemise komiteede tegevuses.[3]
Eestimaa kubermangus tegutsesid (lisaks kreisilinnade linnaarstidele ja kihelkonnaarstidele) kreisiarstidena: Harju kreisiarst Tallinnas, Järva kreisiarst Paides, Viru kreisiarst Rakveres, Läänemaa kreisiarst Haapsalus, (asehalduskorra ajal Paldiski kreisiarst Paldiskis), Liivimaa kubermangus tegutsesid Tartu kreisiarst Tartus, Viljandi kreisiarst Viljandis, Pärnu kreisiarst Pärnus, Kuressaare kreisiarst Kuressaares Saaremaal, Valga kreisiarst Valgas, Võru kreisiarst Võrus ja Liivimaa Põhja-Lätis tegutsesid linna- ja kreisiarstid Riia linnas[4] ja Riia kreisis[5], Võnnu linnas ja kreisis[6], Valmiera linnas ja kreisis[6].
Kreisi- ehk maakonnalinnades tegutsesid ka linnaarstid (nt Võru linnaarst Friedrich Reinhold Kreutzwald) ja kihelkondades ka kihelkonnaarstid.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Brennsohn, I. Die Aerzte Estlands von Beginn der historischen Zeit bis zur Gegenwart. Riga, 1922, seite 113
- ↑ Sandra Nõulik, Arstiamet Eestis 19. sajandi esimesel poolel, Tallinna Ülikool Humanitaarteaduste Instituut, Tallinn 2019, lk 40
- ↑ 1.13.2. Kreisiarst, www.eha.ee
- ↑ Brennsohn, I. Die Aerzte Livlands von den ältesten Zeiten bis zur Gegenwart. Riga, 1905, seite 73-74
- ↑ Brennsohn, I. Die Aerzte Livlands von den ältesten Zeiten bis zur Gegenwart. Riga, 1905, seite 73
- 1 2 Brennsohn, I. Die Aerzte Livlands von den ältesten Zeiten bis zur Gegenwart. Riga, 1905, seite 75