Kraanivesi
Kraanivesi on kraanist tulev vesi, mida pumbatakse ja juhitakse hoonetesse läbi torustiku. Kraanivett kasutatakse kodumajapidamistes näiteks söögi valmistamisel, joomiseks, koristamiseks ja pesemiseks.
Kraanivett peetakse üldiselt, eriti arenenud riikides, joomiskõlblikuks, kuid selle kvaliteet võib piirkonniti erineda. Tänapäeval on kraanivesi arenenud riikides elementaarne, kuid mitte kõikides majapidamistes pole seda siiani. Arengumaades on olukord oluliselt halvem.
Kraanivee tarbimist mõõdetakse veemõõturiga ja selle eest tuleb omanikul tasuda.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Kraanivee laialdasem kasutus algas tööstusrevolutsiooniga 17. ja 18. sajandil. Suure tarbimise ja ülerahvastatud linnade tõttu hakkasid levima haigused, kuna vett ei puhastatud. Reovett hakati puhastama 19. sajandil Saksamaal. Reovee majandamine vähendas haiguste levikut. [1]
Järvevee puhastamine kraaniveeks[muuda | muuda lähteteksti]
Selleks, et kraanivesi oleks nõuetele vastav, peab järvevesi läbima 15-tunnise puhastusprotsessi. Mehaaniline puhastamine on kõige esialgsem etapp. Järvevesi läheb mikrofiltritesse, kus eemaldatakse veest vetikad, praht ja muu vees hõljuv. Pärast seda toimub keemiline puhastus, kus vesi suunatakse kontaktbasseini. Seal lisatakse veele osooni-õhu segu. See on vajalik vee kvaliteedi parandamiseks, kus hävivad mikroorganismid ja bakterid. Edasi lisatakse veele koagulant ja flokulanti helveste tugevdamiseks ja segatakse. Järgmiseks sammuks viiakse vesi selitisse, kus sade settib alla ja ülaosast kogutud vett saab omakorda puhastada kahekordsetel antratsiidi või aktiivsöe ja liiva kiirfiltritel. Peale sellist protsessi on vesi normidele vastav, kuid enne kasutamisse laskmist lisatakse kloori, et vältida mikroobset reostumist linna veetorustikes. [2]
Pudelivee ja kraanivee poolt ja vastu[muuda | muuda lähteteksti]
Kraanivee joomine on üldjuhul vähemalt sama turvaline kui pudelivee joomine. Üle poole pudeliveest tuleb kraanidest. Kraanivee kvaliteeti kontrollitakse palju sagedamini kui pudelivee kvaliteeti. Pudelis seisev vesi võib osutuda kahjulikuks inimese tervisele pudelis sisalduvate mikroplasti ja muude kemikaalide tõttu. Pudelivee suureks puuduseks on ühekordsete plastjäätmete teke, mis mõjub keskkonnale halvasti. Probleemi lahendamiseks tuleks kasutada taaskasutatavaid pudeleid. [3]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ SAWPA (14.10.2016). "History of drinking water". Vaadatud 28.11.2020.
- ↑ Tiia Pedusaar, Arvo Järvet (2005). "Pealinna veevarustus: minevik ja tänapäev". Eesti loodus. Vaadatud 28.11.2020.
- ↑ "Tap water vs. Bottled water". Vaadatud 28.11.2020.