Kosmosesüstik Enterprise

Allikas: Vikipeedia
Enterprise stardiplatvormil

Kosmosesüstik Enterprise (tähisega OV-101) oli üks NASA kosmosesüstikuid ja ehitusjärjekorras esimene süstik. Erinevalt hilisematest süstikutest oli Enterprise mõeldud ainult atmosfääri sisesteks katselendudeks ja sellel polnud mootoreid ega kuumuskilpi. Kosmosesüstik sai nime "Star Treki" kosmoselaeva USS Enterprise järgi.

Algselt taheti Enterprise'i kohandada ka kosmoselendudeks ja sellest oleks saanud teine kosmosesüstik, mis oleks olnud võimeline minema kosmosesse. Siiski selgus ehituse ajal et selleks, et Enterprise saaks kosmosesse minna, tuleks see koost lahti monteerida ja kõik detailid saata tagasi alltöövõtjatele. Kuna see oli kallis plaan, siis otsustati, et odavam on ehitada teise kere ümber kosmosesüstik Challenger. Enterprise'i ümberehitust kaaluti taas, kui Challenger 1986. aastal hävis, aga siiski otsustati Challengeri asenduseks ehitada Endeavour.

Enterprise restaureeriti 2003. aastal ja paigutati muuseumi Virginia osariigis. Kui Space Shuttle'i programm lõpetati, vahetas Enterprise'i välja Discovery ja alates 2012. aasta juulist asub Enterprise New Yorgi muuseumis.

Erinevused Enterprise'i ja ülejäänud süstikute vahel[muuda | muuda lähteteksti]

Enterprise oli ehituslikult üle jäänud süstikutest erinev. Tema tagaosa oli teistmoodi ehitatud ja suurt osa alamsüsteemidest, alates peamootoritest kuni radariteni, ei monteeritud kunagi külge ehkki võimalus seda teha oli jäetud, sest algsete plaanide kohaselt pidi Enterprise hakkama pärast testlendude lõppu tegema ka orbitaallende. Kuumuskaitsekilbi asemel oli Enterprise'i kõhu all selle vahtplastist simulatsioon ja süsinikplaatidest valmistatud kuumuskilbi said hilisemad süstikud.

Enterprise oli varustatud kütuseelementidega, aga need polnud piisavalt võimsad, et süstikut kosmoses elektriga varustada. Ühed tähtsamaid süsteemid, mida Enterprise'ile kunagi ei monteeritud, olid RCS-tõukurid ja maandumisrataste hüdraulikasüsteem.[1] RCS-tõukurid olid atmosfääris lennates kasutud, aga kosmoses võimaldasid need kosmosesüstikut juhtida. Maandumisrataste kattekaaned avanesid püropoltide abil ning telikud langesid alla ja lukustusid gravitatsiooni abil.

Enterprise oli varustatud katapultistmetega mida hilisematel süstikutel polnud, kui Columbia neli esimest missiooni välja arvata.

Teenistus[muuda | muuda lähteteksti]

"Star Treki" looja Roddenberry ja peaosatäitjad Enterprise'i juures

Enterprise'i ehitus algas 4. juunil 1976. Selle tähiseks sai OV-101 ja esialgu pidi nimeks saama Constitution, avalikkusele esitlemine oli planeeritud 17. septembriks 1976, mis on USA-s põhiseaduse päev.[2] "Star Treki" fännid alustasid kirjakirjutamiskampaaniat, et süstik saaks nimeks Enterprise. President Gerald Ford, kes oli liigutatud fännide pühendumisest kampaaniale, nõustus nende palvega ja NASA nimetaski süstiku Enterprise'iks.[2]

Süstik valmis 17. septembril 1976 ning tseremooniale olid kutsutud ka "Star Treki" looja Gene Roddenberry ja algse "Star Treki" sarja peaosatäitjad.[3][4]

Maandumistestid[muuda | muuda lähteteksti]

Maandumistestide embleem

Enterprise alustas katselende 1977. aastal ja esimeste lendude ajal oli süstik mehitamata. Esialgu uuriti süstiku konstruktsioonide vastupidavust ja esimese mehitatud lennu tegi süstik 1977. aasta augustis.[5] Enamikul lendudel oli Enterprise'i sabas koonus, mis pidi vähendama turbulentsi. Viimastel lendudel olid sabasse monteeritud mootorite imitatsioonid.[5]

Pärast katselende tehti ka vibratsiooniteste, et uurida, kuidas mõjub stardi ajal tekkiv vibratsioon kerele.[3][6]

Planeeritud kosmoselendudeks kohandamine[muuda | muuda lähteteksti]

Esialgselt pidi Enterprise pärast katselendude lõppu viidama tagasi Palmdale'i, kus see ehitatud oli, et ehitada see ümber kosmoselendude jaoks. Kui see plaan oleks teoks saanud, oleks Enterprise'i esimene missioon olnud 1981. aasta juulis. Siiski ei läinud Enterprise kunagi kosmosesse, sest teised süstikud ehitati teistmoodi ja Enterprise'i kosmosekõlbulikuks kohandamine oleks olnud väga mahukas ja kallis. Raha säästmiseks, ehitas NASA ühe struktuuri testimiskere (STA-099), mis oli ehitatud stressitestideks, ümber kosmosesüstikuks, mis sai nimeks Challenger.[7][8]

Pärast seda, kui selgus, et Enterprise ei lähe kunagi kosmosesse, saadeti süstik pensionile.

Pärast Challengeri katastroofi[muuda | muuda lähteteksti]

NASA kaalus pärast Challengeri katastroofi Enterprise'i kasutuselevõttu, aga sellest plaanist loobuti taas ning Challengeri asenduseks ehitati uus kosmosesüstik, mis sai nimeks Endeavour.

Pärast Columbia katastroofi[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast seda, kui NASA kaotas Columbia, testis sõltumatu uurimiskomisjon Enterprise'i peal teooriat, et süstiku välispaaki ümbritseva isolatsiooni tükk võib kosmosesüstiku kuumuskilpi kahjustada. Nimelt oli Enterprise'i kuumuskaitseta tiib tugevam kui Columbia kuumuskaitsekilbiga tiib ning kui Enterprise'i tiiva suunas tulistatud vahutükk lõi sinna mõlgi, tekkisid uurijatel esimesed kahtlused, et nad on Columbia huku põhjustel jälil. Lõplikud testid tehti Discovery kuumuskaitsekilbilt võetud paneele kasutades.

Muuseumieksponaat[muuda | muuda lähteteksti]

Enterprise'i toimetamine New Yorgi muuseumi

Pärast pensionile saatmist hoiti Enterprise'i Dulles'i lennujaama lähedal asuvas muuseumis, aga pärast kosmosesüstikute lendude lõppu vahetas Enterprise'i välja Discovery. Enterprise viidi New Yorgi muuseumi, kus see on tänapäevani.[9]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

X-15

Buran

SpaceShipOne

X-37

Viited[muuda | muuda lähteteksti]